Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
ütles, et rahandusministri põllumajandusministeeriumile antud kontrollnumber
2009. aasta riigieelarve jaoks on 5,4 miljardit krooni. Kui selle juurde jääda,
tuleb loobuda ka ELi rahadest.
Seeder peab tuleval aastal põllumajandustoetusi vähendama. Oma valitsemisalas peab põllumajandusminister kokku kulutusi kärpima 430 mln krooni võrra. Summa, mida ministeerium mõistlikuks peab, on aga 5,8 miljardit, kirjutas Maaleht.
“Kui rahandusministeerium jääb 5,4 miljardi krooni juurde, siis tuleb meil loobuda ka osa Euroopa Liidu raha kasutamisest,” väidab Seeder. “See aga oleks juba rumalus.”
Eesti põllumajanduse toetamiseks kuluvad miljonid pärinevad kahest allikast: 80% EList ja 20% riigieelarvest. Eesti riigi 20% jaotub omakorda kaheks: 500 miljonit krooni on nn kohustuslik kaasfinantseering ehk see, ilma milleta ELi raha Eestisse ei tule. Sellest rahastatakse nii maaelu arengukavaga ette nähtud kui ka muid tegevusi.
Teine summa, mille suuruseks on aastaks 2009 plaanitud 780 miljonit krooni, võib aga tõsises ohus olla. Tegemist on rahaga, mille Eesti riik maksab oma põllumeestele nende konkurentsivõime ühtlustamiseks teiste riikide põllumeestega.
Seotud lood
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
(MKM) ei ole rahandusministeeriumile uut eelarvekava veel esitanud, kuna selles
on palju lahtisi otsi.
Sotsiaalministeeriumi eelarvestrateegia
töörühma kokkuhoiuettepanekute järgi lükatakse edasi peretoetuste seaduse
muutmine, mis tähendab, et järgmisel aastal ei rakendu lapsetoetuse
maksmine kolmanda ja järgneva lapse kohta 2000 krooni kuus.
Eilse tööpäeva lõpu seisuga oli
rahandusministeeriumile oma järgmise aasta eelarveprojektid esitanud hulk
ministeeriume ja põhiseaduslikke institutsioone, teatas
rahandusministeerium.
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
ütles KUKU Raadiole, et tema juhitav ministeerium läheb valitsuse erakorralisele
nõupidamisele täna õhtul eelarveplaaniga, mis mahub rahandusministeeriumi poolt
ette antud piirsumma sisse.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.