Eelarvekärped tulevad lastetoetuste kasvu arvelt

Samuti ei suurendata lapsehooldustasu maksmist peale vanemahüvitise maksmise lõppemisest kuni lapse 3aastaseks saamiseni. Loobutakse koolitoetusest, mida makstakse üks kord aastas, jne.

Sotsiaalministeerium esitas täna rahandusministeeriumile 2009. aasta eelarve projekti. Projekti kaaskirjas rõhutatakse, et kokkuhoid ei tohi puudutada elutähtsaid valdkondi ja tegevusi.

Sotsiaalminister Maret Maripuu sõnul mõistab tema ministeerium riigieelarve keerulist seisu ja vajadust kokku hoida. „Me anname endale aru, milline on olukord ja me kõik peame kokku hoidma. Samas ei saa lubada, et läheme kokkuhoiukavaga elutähtsate valdkondade kallale – näiteks kiirabi või pensionid," ütles Maripuu.

„Enamik võimalikke vähendusi eelarves mõjutavad otseselt ja kaudselt iga Eestimaa inimest. Väga suur kokkuhoid tähendab otsest ohtu inimeste elule ja nende hulk, kes muutunud olukorraga toime ei tule, suureneb veelgi,” lisas ta.

2009. aasta piirsumma on sotsiaalministeeriumile rahandusministri määrusega 44,8 miljardit krooni. Rahandusministeeriumi suunisel vähendatakse tegevuskulusid järgmisel aastal valitsemisalas võrreldes 2008. aasta riigieelarvega 8% võrra.

Eelarvestrateegia töörühma kokkuhoiuettepanekute järgi lükatakse edasi peretoetuste seaduse muutmine. See tähendab, et järgmisel aastal ei rakendu uus algatus - lapsetoetuse maksmine kolmanda ja järgneva lapse kohta 2000 krooni kuus ning lapsehooldustasu maksmise suurendamine peale vanemahüvitise maksmise lõppemisest kuni lapse 3aastaseks saamiseni.

Samuti ei tõsteta töötutoetust, vaid säilitatakse tänane toetuse määr. Loobutakse koolitoetusest, mida makstakse üks kord aastas. Tänavu on see summa 450 krooni. Suurperedel ja mitte toimetulevatel peredel on võimalus taotleda sotsiaaltoetusi kohalikult omavalitsuselt. Tervishoiuteenuse osutajale toimus seni ehitise kulumi katmine läbi riigieelarve ja ravikindlustuse eelarve. 2009. aastal kaetakse ehitiste kulum ravikindlustuse eelarvest.

Rahandusministri määrusega sotsiaalministeeriumile ja selle valitsemisalale kinnitatud 2009. aasta eelarve mahust ei piisa, et tagada teenuste ja toetuste pakkumine samadel tingimustel kui käesoleval aastal. Seega esitati rahandusministeeriumile esimese prioriteedina täiendav taotlus - ministeeriumi haldusala puudujäägi suurusjärk on 2,7 miljardit krooni, mis tähendab lisaks väljatoodud kokkuhoiutegevustele täiendavaid kärpeid.

Eelarveprojekt on rahandusministeeriumile esitatud, jätkuvad läbirääkimised juba ministrite vahel.

Kui käesoleval aastal oli sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve 42,9 miljardit krooni, siis tuleva aasta 44,8 miljardit on 4,4% suurem. Tõus on põhiliselt sihtotstarbeliselt ette nähtud pensionideks ja ravikindlustuskuludeks.

2009. aasta eelarveprojekt on esitatud kogusummas 44,8 miljardit krooni ja on väiksem rahandusministeeriumi poolt etteantud piirsummast. Vahe katmiseks on eelarveprojektis esitatud taotlus majandustegevusest laekuvate tuludega seotud kulude täiendavaks lisamiseks summas 23,9 miljonit krooni. Seadustest tulenevate sotsiaaltoetuste tagamiseks elanikele ning erijuhtude sotsiaalmaksu eraldiste kuludeks esitas sotsiaalministeerium täiendava taotluse eelarveliste vahendite eraldamiseks summas 2,78 miljardit krooni.

Rahandusministeeriumi vähendamisettepanek piirsumma tuletamisel oli 2,6 miljardit krooni, sealhulgas seadustest tulenevad ja muud kulud kokku 2,56 miljardit. Nimetatud vähendus jätab olulises osas katteta enamiku ministeeriumi valitsemisala seaduste ja õigusaktidega määratud tegevuste rahastamise, sealhulgas arvestuslikud kulud.

Enamikku kohustustest, mis tulenevad otseselt seadustest, ei ole võimalik muuta moel, mis tagaks olulise kokkuhoiu juba järgmisel aastal, märkis sotsiaalministeerium oma eelarveprojekti kaaskirjas.