Eilsel valitsuse istungil kiideti
heaks määruste pakett, mis viib sammu lähemale üleminekuks e-tervise
süsteemile.
Sotsiaalminister Maret Maripuu sõnul loovad kinnitatud määrused eeldused, et saame hakata järk-järgult üle minema digitaalsetele meditsiinidokumentidele. „Nüüd sõltub teenuseosutajatest, Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) lubadest ja tehnilisest valmisolekust, millal täpselt oleks üleminek reaalne,” selgitas minister.
Tulevikus hakkavad tööle kaks uut e-tervise infosüsteemi: tervise infosüsteem ja retseptikeskus, teatas ministeerium.
Tervise infosüsteem on andmekogu, kus arst saab tulevikus vaadata näiteks patsiendi haiguslugu, aegkriitilisi andmeid, digitaalseid röntgenpilte ja muude mahukate meditsiiniuuringute tulemusi. Patsiendid saavad vaadata oma terviseandmeid, seda, kes arstidest on neid vaadanud ning valida soovi korral, kellele arstidest ja millistele andmetele nad ligipääsu annavad. Enam pole patsiendil vaja uue arsti juurde minnes ise kaasa tuua seniseid mahukaid ravikaarte, saatekirju, röntgenpilte ja muid uuringute tulemusi. Pole ka vaja muretseda, et need võiksid kaduma minna.
Tänu digiregistratuurile pääsevad inimesed polikliiniku või perearstikeskuse registratuuri pikkadest telefoniootejärjekordadest, sest patsiendiportaali loodava elektroonilise broneerimissüsteemi kaudu saab igaüks endale vabadest arstiaegadest sobiva välja valida, aega muuta, visiiti tühistada või meeldetuletust tellida.
Retseptikeskus loob võimalused digiretseptile üleminekuks, et tulevikus patsient enam paberretsepti ei vaja. Arst saadab retsepti otse apteekrile ja inimesel peab apteeki minnes kaasas olema vaid pildiga isikuttõendav dokument. Apteekritega käivad ka läbirääkimised, et kui arst on retsepti paberile kirjutanud, siis selle digitaliseerimise kohustus lükata edasi kuni 2009. aasta 1. septembrini, mis hoiab ära võimaliku järjekordade tekkimise apteegis.
Määruste väljatöötamine on käinud käsikäes tehniliste lahenduste loomisega nii kesksüsteemides kui ka apteekides, haiglates ja teiste teenuseosutajate infosüsteemides. Õigusliku raamistiku loomisega taotleb sotsiaalministeerium paralleelselt süsteemide käikulaskmiseks AKI-st delikaatsete andmete töötlemiseks registreeringu. Niipea, kui haiglad, kliinikud ja perearstikeskused on oma AKI registreeringud uuendanud, saab kesksüsteemiga liita ka nende infosüsteemid.
„E-tervise teenused rakenduvad järk-järgult ning septembris algab süsteemi testimine. Sellega väldime, et nii mahuka ja oluliselt tervishoiukorraldust muutva süsteemi rakendumisel võiksid tekkida tehnilised või organisatsioonilised probleemid. Lõplik e-tervise rakendamise tähtaeg on 2013 ja ma usun, et e-tervis täiendab tulevikus Eesti e–riigi edulugu kõrvuti e- valimiste, e-kooli ning e-maksuametiga,” lisas Maripuu.
Seotud lood
Digiloo IT- ja turvalahendusi tutvustaval
infotunnil rääkis Eesti E-tervise Sihtasutuse infoturbe juht Valdo Praust, et
aredatava digiloo ehk terviseinfosüsteemiga võiks teha sama, mida on
tehtud kümme aastat meie panganduses.
Digiloo IT- ja turvalahendusi tutvustaval
infotunnil rääkis Eesti infosüsteemi väljatöötaja Hewlett-Packardi konsultant
Indrek Peenmaa, et esmapilgul võib digiloo kasutamine tunduda keeruline, kuid
süsteemiga harjudes muutub raviasutuste ja patsientide elu lihtsamaks.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.