Vene meedia käiab eileõhtust Interfaksi
nuriuudist: Eesti armee läks Gruusiale appi. Ja kuna Tallinn otsustas
Thbilisile sõjalist abi anda, läks Eesti oma sõjalises agaruses ette isegi
maailma tuntuimast sõjardist Ameerika Ühendriikidest.
Just nii saab lugeda näiteks veebilehelt dni.ru, ehkki tegelikult pole Eesti valitsus ega kaitsejõud Gruusiale mingit sõjalist abi osutanud ega kavatse seda ka teha.
Dni.ru selgitab, et neljapäeval saabus Gruusia sõltumatust kaitsma ja Vene vägesid välja kihutama Eesti võitlusüksus. Balti sõjaväelased kavatsevad kanda Gruusia sõjaväevormi. Ilmselt soovist konspireeruda, oletab väljaanne.
Gruusia valitsus tänas Eesti valitsust sõjalise abi saatmise eest, edastas ärileht Vzgljad. Vene internetiportaal meenutab samas lugejale, et Eesti president Toomas Henrik Ilves avaldas Gruusia presidendile kohe toetust, kui grusiinid olid Lõuna-Osseetias massimõrva korraldanud.
Koos Ukraina, Poola ja Leedu presidentidega lendas Ilves kohe Thbilisisse demokraatliku riigi hävingut takistama. Kui presidendid Thbilisisse jõudsid, kuulutasid nad, et NATO peab kähku oma väed Gruusiasse tooma ja seal korra kiiresti majja lööma, edastab dni.ru.
"Las maailm ärkab lõpuks üles ja kasutab regiooni ohutuse tagamiseks reaalseid meetmeid," vahendab dni.ru Leedu presidendi Valdas Adamkuse sõnu. Kuid Eesti osutus esimeseks Lääne riigiks, kes otsustas oma väed Gruusiasse saata. Isegi Ameerika Ühendriigid piirdusid vaid humanitaarabiga, avab portaal lugeja silmi.
"Ma ei näe mingit perspektiivi sellel, et USA kasutaks antud situatsioonis sõjalist jõudu," tsiteerib RIA Novosti Pentagoni kõrget ametnikku Robert Gatesi avaldust. Varem on USA kaitseministeerium teatanud, et riik ei kavatse Gruusia lennuvälju ega sadamaid oma kontrolli alla võtta.