Aktiivne Eesti kunstioksjoni korraldaja
Haus Galerii juhataja Piia Ausman leiab, et Mart Sanderi nädalavahetusel
toimunud kunstioksjon oli positiivne, kuna pani inimesed kunstist rääkima,
siinsel turul müümiseks aga on vaja tunda kohalikke rütme ja nippe.
"Turul on oma eripära ning ma arvan, et seda sorti kunstile, mida Sanderi oksjonil müüdi, ei ole Eestis publikut. Väliskunsti suhtes on meie ostja üsna konservatiivne ning kui ta Euroopa vanemat kunsti osta tahab, siis liigub ta ise päris palju maailmas ringi, teeb hinna ja tasemevõrdlusi ning ostab mujalt," märkis Ausman.
Kunstispetsialisti hinnangul on meile ka kultuuriliselt teatud temaatika võõras ning näiteks kristliku motiivi vastuvõtmiseks peaks olema motivatsioon. "Paraku on üldse erinevate riikide kunstiturgudele omane üldine konservatiivsus ning iga riik kaubitseb oksjonitel suuresti just oma regiooni ja riigi pärandiga. Mõistagi me tahaksime neid piire lammutada, kuid selliselt ja üleöö see ei juhtu. Selleks peaks siin siiski näitama pisut intrigeerivamat teose taset, et meie ostjaskonda tõsiselt kaaluma panna. Inimesed on piisavalt erudeeritud, et osata suurepärast kunsti hinnata. Kunsti müües peab adressaati tundma," rääkis ta, rõhutades veel kord, et kui turg teatud tüüpi kunsti vastu ei võta, ei näita see turu rumalust, vaid tema eripära.
Eesti kunstioksjonite pilditaseme valikut peab Ausman väga heaks, öeldes, et ega niisama istu Haus Galerii oksjonitel kaks korda aastas ligi 80 inimest korraga saalis. "Ma ei taha öelda, et eestlane on loid kunsti ostma ega ole ka nõus väitega, et majanduslangus kunstiturgu oluliselt mõjutanud oleks. Meie kunstioksjonite traditsioon on lihtsalt muu maailmaga võrreldes välja kasvanud hoopis teisest situatsioonist. Siin on oma rütmid ja oma nipidki, kuidas ühte või teist kunstisuunda või perioodi potentsiaalse ostjani viia," sõnas ta.
Samas on tema hinnangul siinsel turul ka mõningane küllastus. Klient on oksjonite suhtes muutunud valivamaks, pannes suurimat rõhku müüdavatele teostele. Ausman märkis, et suuremate ostjate kollektsioonid on üsna mahukad ning seda hoolikamalt nad kaaluvad, mida juurde osta ja mida mitte.
Keskmisel järjel olev inimene kaalub aga ostu veelgi rohkem, iseäranis seetõttu, et kergemini tuleb otsus osta mõni teine luksusese või reis, mitte niivõrd kunstiteos. "Me ei saa seda inimestele ette heita. Kunsti ostjaks peab kasvama, selle põhjenduseni, miks kulutada mitteesmavajaliku kunsti peale, peab inimene jõudma, see on väärtushinnangute muutumise ja arenemise küsimus ja galeriid saavad siin teejuhiks olla. Me peame ikkagi tuginema ajaloole ja sellele, milline on meie tegelik kultuuripagas, millises kunagises dogmaatilises ja võrdsustaotluslikus ühiskonnas on meie tänane võimalik kunstiostja kasvanud," lisas galeriijuht.
Pühapäeval toimunud oksjoni kohta ütles Ausman, et hindab positiivselt Mart Sanderi püüdlust siinset kunstipilti mitmekesistada ning tuua juurde oksjonite valikule teine ajalooline mõõde. Paraku aga on tihtipeale ettekujutus turu valmisolekust ja tegelik situatsioon vägagi erinevad.
"Siinkohal ei tahaks ma sugugi jätta Mart Sanderi ettevõtmist negatiivsesse varju, kaugel sellest. Iga avalikkuses kõneldav kunstiüritus toob teemale tähelepanu ning selles plaanis oli Mart Sanderi oksjon vägagi õnnestunud. Kunst oli taas teemaks. Pani arutlema ja kaasa kõnelema ja mõtteid avaldama, millised tahes need arvamused siis ka ei oleks. Kunstist kõneldi rahvale!" lausus Ausman.
Seotud lood
Kuigi mujal maailmas on laenukriisiga
seoses märgata rikkamate inimeste suuremat huvi kunsti vastu, siis Eestis
tegijate enda sõnul seda täheldada ei saa, pigem lähevad asjad allamäge.
Mart Sander korraldab pühapäeval Eesti
esimese online-kunstioksjoni, tema sõnul on oksjon esimene Eestis, mis pole
suunatud finantsoligarhidele ja kogujatele, vaid lihtsalt edukale Eesti
inimesele.
Eile kunstioksjoni korraldanud Mart Sander
ütles aripaev.ee-le, et ta ei suuda saada üle raevust ja nördimusest Eesti
publiku vastu.
Mart Sander korraldab sel pühapäeval Eesti
esimese online-kunstioksjoni. Mehe sõnul on tegu esmakordselt Eestis ka
oksjoniga, mis ei ole suunatud mitte finantsoligarhidele ja kollektsionääridele,
vaid tavalisele edukale Eesti inimesele.
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi
Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele