Teisipäeval, 19. augustil osales
välisminister Urmas Paet Brüsselis NATO välisministrite erakorralisel
kohtumisel, et arutada olukorda Gruusias ja selle tagajärgi euroatlantilisele
julgeolekule ja stabiilsusele ning NATO suhetele Venemaaga. Välisministrid
otsustasid luua NATO-Gruusia komisjoni.
Välisministrid väljendasid suurt muret seoses olukorraga Gruusias. Eesti välisminister toonitas, et Gruusia territooriumi ründamine Venemaa poolt on vastuolus rahvusvahelise õigusega, teatas välisministeerium. „Tegemist on Venemaa agressiooniga Gruusia vastu, mis tuleb hukka mõista kogu demokraatliku maailma, sh NATO poolt. Gruusia on osaliselt okupeeritud Vene vägede poolt, nagu oleks see Venemaa tagahoov. Venemaa on purustamas Gruusia infrastruktuuri,” sõnas Paet.
NATO välisministrid rõhutasid oma sõnavõttudes, et konflikti lahendus peab lähtuma Gruusia suveräänsusest ja territoriaalsest terviklikkusest. Ministrid pidasid äärmiselt oluliseks Vene-Gruusia vaherahuleppe täitmist ning Vene vägede lahkumist Gruusiast. „Rahuplaan on ohus, sest Venemaa pole seda sisuliselt täitma asunud, kuigi Vene president selle allkirjastas,” ütles Paet. Eesti välisminister kinnitas, et „oluline on rahuplaani täielik ja heas usus elluviimine - kehtestatakse täielik relvarahu, viiakse väed viivitamatult tagasi konfliktieelsetele positsioonidele ja luuakse rahvusvaheline mehhanism kokkulepete jälgimiseks”.
Välisministrite sõnul ei ole aktsepteeritav ka Venemaa väide vägede sissetungi õigustamiseks teise riiki Vene kodanike kaitseks.
Kohtumisel avaldasid ministrid samuti muret humanitaarolukorra pärast Gruusias, mõistes hukka teod, mis on viinud ohvriteni ja infrastruktuuri hävitamiseni. Ministrid kutsusid rahvusvahelist kogukonda üles ühendama jõupingutused kogu konfliktist puudutatud elanikkonna tingimuste leevendamiseks ja normaalse elu taastamiseks. Välisminister Paeti sõnul pole Vene väed Gruusiast lahkunud ja seetõttu pole saadud alustada ka ulatuslikku humanitaarabi operatsiooni.
Välisministrid kinnitasid, et Venemaa tegevuse tagajärjel konflikti osapoolena tuleb üle vaadata senine NATO ja Venemaa koostöö. „Venemaa kui konflikti osapool on kaotanud kogu oma usaldusväärsuse rahuvalvajana,” lausus Eesti välisminister. „Gruusiasse on vaja tõeliselt rahvusvahelisi rahuvalvejõudusid,” rõhutas ta.
NATO välisministrid rõhutasid, et aprillis 2008 toimunud Bukaresti tippkohtumise otsused on jõus, kaasa arvatud need, mis on seotud Gruusia euroatlantiliste pürgimustega. „Me näeme vajadust anda Gruusiale ja Ukrainale liikmelisuse tegevuskava (MAP) juba lähitulevikus,” sõnas minister Paet. „Ka Ukrainale tuleb praegu osutada täielikku toetust.”
NATO välisministrid leppisid kokku luua NATO-Gruusia komisjon, mille ülesanne on jälgida Bukaresti tippkohtumisel algatatud protsessi;
Gruusia ülesehituse toetamises erinevates valdkondades hindamaks kahjusid ja aitamaks taastada normaalset elu ja majandustegevust;hinnata Venemaa tegevuse järelmeid NATO-Vene suhetele.
Välisministrite kohtumisel osales ka OSCE eesistuja, Soome välisminister Alexander Stubb, kes andis ülevaate oma senisest tegevusest konflikti lahendamisel ning vaatlejate lähetamisest Gruusiasse.
Seotud lood
Täna Brüsselis erakorralisel nõupidamisel
osalenud NATO välisministrid otsustasid protestiks Venemaa sissetungi vastu
Gruusiasse kõrgetasemelised kontaktid ajutiselt peatada, vahendas Bloomberg.
Ühendriikide esindaja NATOs, Kurt Volker
kutsus Gruusia sündmuste valguses alliansi liikmesriike üles tugevdama Balti
riikide kaitsevõimet, vahendas Financial Times.
Majanduses ja ka kinnisvaraturul on sügisel toimunud mõned muudatused, üheks neist euribori langus. Bigbanki ettevõtete panganduse üksuse juht Aimar Roosalu kinnitas, et kinnisvaraturul on märgata elavnemist – suuresti just järelturu korterite osas.