• OMX Baltic0,12%269,88
  • OMX Riga−0,13%874,27
  • OMX Tallinn0,19%1 726,29
  • OMX Vilnius−0,08%1 041,63
  • S&P 5000,35%5 969,34
  • DOW 300,97%44 296,51
  • Nasdaq 0,16%19 003,65
  • FTSE 1001,38%8 262,08
  • Nikkei 2250,68%38 283,85
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,68
  • OMX Baltic0,12%269,88
  • OMX Riga−0,13%874,27
  • OMX Tallinn0,19%1 726,29
  • OMX Vilnius−0,08%1 041,63
  • S&P 5000,35%5 969,34
  • DOW 300,97%44 296,51
  • Nasdaq 0,16%19 003,65
  • FTSE 1001,38%8 262,08
  • Nikkei 2250,68%38 283,85
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,68
  • 21.08.08, 11:22
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Vetikad – ideaalne biokütuste tooraine

Vetikad tunduvad olevat ideaalne valik biokütuste tootmiseks. Need mikroskoopilised organismid kasutavad energiaallikana päikesevalgust ning suudavad kõigest ühe päevaga enda massi mitmekordistada.
Toiduks kõlbab neile süsinikdioksiid, mida maakeral on rohkem kui vaja. Lisaks töötlevad nad hea meelega ka reovett ja elavad nii soolases kui magedas vees. Neid saab panna kasvama piirkonnas, mis põllupidamiseks ei sobi. Kui niimoodi saab tõesti toota ühe pindalaühiku kohta 15 korda enam biodiislit kui teistest biokütuste tootmiseks kasvatatavatest kultuuridest, siis näib see küll tasuta lõuna moodi välja.
Väga atraktiivseks ideeks teeb vetikate kasvatamise asjaolu, et teoreetiliselt peaks süsinikdioksiidi lisamine nende tootlikkust tõstma. Sama lugu on ka reoveega. Seega võiks vetikate laialdasem kasvatamine aidata lahendada korraga kaks olulist probleemi, kirjutas Science Daily.
„Vetikate võimeid tuleb aga kõigepealt tõestada,“ ütles Lisa Colosi Virginia ülikoolist, kes osaleb interdistsiplinaarses uurimuses, mille eesmärgiks on selgitada välja, milliseid eeliseid ja kui suures ulatuses vetikate kasvatamine tekitab.
Töörühma üheks peamiseks eesmärgiks on teha kindlaks, mil määral vetikate tootlikkus muutub, kui neile anda juurde reovett ja süsinikdioksiidi. „Teaduslikku huvi vetikate kui biokütuse tooraine vastu on tuntud juba üle 50 aasta,“ ütles Colosi. „Näiteks USA energeetikaministeerium viis läbi mitmeid sellekohaseid uurimusi aastatel 1978-1996, kuid siiani on lastud vetikatel lihtsalt kasvada enam-vähem tavapärastes tingimustes, ilma neid oluliselt modifitseerimata. Meie arvates võiks vetikate lisatoitmine suurendada nende produktiivsust kuni 40 protsenti.“
Sarnaseid uurimusi on suured energiakontsernid nagu näiteks Shell ja Chevron ilmselt juba teinud, kuid Colosi töörühma uurimuse tulemused saavad olema avalikud ning on seetõttu oluliseks abiks ka väiksematele ja alustavatele tootjatele.

Seotud lood

Uudised
  • 11.02.09, 12:09
Kas vetikad päästavad maailma ka seekord?
Fotosüntees on looduse geniaalne leiutis, mille abil saab süsinikdioksiidist ja päikeseenergiast toota hapnikku ja kütusena kasutatavaid orgaanilisi molekule. Mitu miljardit aastat tagasi alustasid tsüanobakterid ning hiljem ka vetikad seda tööd ning muutsid tasapisi atmosfääri koostist, eemaldades sealt süsinikdioksiidi ning asendades selle hapnikuga.
Uudised
  • 10.04.07, 15:51
Vetikad toodavad biodiislit
Kilekotid ja vetikad - vahendid, mida Colorado leiutaja Jim Sears otsustas kasutada biokütuse tootmiseks, oleks biokütusemaailma kõvemad tegijad kolm aastat tagasi naerma ajanud.
Uudised
  • 21.09.07, 15:10
Merevetikad asendavad nafta
Üks hullumeelsemaid ent samas huvitavamaid ideid kliimamuutuse vastases võitluses on raua puistamine merevette.
Uudised
  • 26.02.08, 11:18
Biokütus vetikatest nafta hinnaga
San Franciscos asuv uus ettevõte Solazyme on töötanud välja vetikatest biodiisli tootmise viisi, mis võib biokütuste hinnad naftaga võrreldes konkurentsivõimelisemaks muuta.
  • ST
Sisuturundus
  • 29.10.24, 11:59
Üürnikust omanikuks: Tallinna südalinnas on müüa piiratud kogus esinduslikke büroopindasid
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele