Vetikad tunduvad olevat ideaalne valik
biokütuste tootmiseks. Need mikroskoopilised organismid kasutavad
energiaallikana päikesevalgust ning suudavad kõigest ühe päevaga enda massi
mitmekordistada.
Toiduks kõlbab neile süsinikdioksiid, mida maakeral on rohkem kui vaja. Lisaks töötlevad nad hea meelega ka reovett ja elavad nii soolases kui magedas vees. Neid saab panna kasvama piirkonnas, mis põllupidamiseks ei sobi. Kui niimoodi saab tõesti toota ühe pindalaühiku kohta 15 korda enam biodiislit kui teistest biokütuste tootmiseks kasvatatavatest kultuuridest, siis näib see küll tasuta lõuna moodi välja.
Väga atraktiivseks ideeks teeb vetikate kasvatamise asjaolu, et teoreetiliselt peaks süsinikdioksiidi lisamine nende tootlikkust tõstma. Sama lugu on ka reoveega. Seega võiks vetikate laialdasem kasvatamine aidata lahendada korraga kaks olulist probleemi, kirjutas Science Daily.
„Vetikate võimeid tuleb aga kõigepealt tõestada,“ ütles Lisa Colosi Virginia ülikoolist, kes osaleb interdistsiplinaarses uurimuses, mille eesmärgiks on selgitada välja, milliseid eeliseid ja kui suures ulatuses vetikate kasvatamine tekitab.
Töörühma üheks peamiseks eesmärgiks on teha kindlaks, mil määral vetikate tootlikkus muutub, kui neile anda juurde reovett ja süsinikdioksiidi. „Teaduslikku huvi vetikate kui biokütuse tooraine vastu on tuntud juba üle 50 aasta,“ ütles Colosi. „Näiteks USA energeetikaministeerium viis läbi mitmeid sellekohaseid uurimusi aastatel 1978-1996, kuid siiani on lastud vetikatel lihtsalt kasvada enam-vähem tavapärastes tingimustes, ilma neid oluliselt modifitseerimata. Meie arvates võiks vetikate lisatoitmine suurendada nende produktiivsust kuni 40 protsenti.“
Sarnaseid uurimusi on suured energiakontsernid nagu näiteks Shell ja Chevron ilmselt juba teinud, kuid Colosi töörühma uurimuse tulemused saavad olema avalikud ning on seetõttu oluliseks abiks ka väiksematele ja alustavatele tootjatele.
Seotud lood
Fotosüntees on looduse geniaalne leiutis,
mille abil saab süsinikdioksiidist ja päikeseenergiast toota hapnikku ja
kütusena kasutatavaid orgaanilisi molekule. Mitu miljardit aastat tagasi
alustasid tsüanobakterid ning hiljem ka vetikad seda tööd ning muutsid tasapisi
atmosfääri koostist, eemaldades sealt süsinikdioksiidi ning asendades selle
hapnikuga.
Kilekotid ja vetikad - vahendid, mida
Colorado leiutaja Jim Sears otsustas kasutada biokütuse tootmiseks, oleks
biokütusemaailma kõvemad tegijad kolm aastat tagasi naerma ajanud.
Üks hullumeelsemaid ent samas huvitavamaid ideid
kliimamuutuse vastases võitluses on raua puistamine merevette.
San Franciscos asuv uus ettevõte Solazyme on töötanud välja vetikatest
biodiisli tootmise viisi, mis võib biokütuste hinnad naftaga võrreldes
konkurentsivõimelisemaks muuta.
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.