Üks hullumeelsemaid ent samas huvitavamaid ideid
kliimamuutuse vastases võitluses on raua puistamine merevette.
Üks põhjusi, miks meri ei ole kaetud vetikatega, on toitainete, eriti raua, puudus. Kui aga lisada vette rauda, siis peaks see ajama vetikad õitsema. Kasvades tarbiksid nad süsinikdioksiidi ja surres vajuksid merepõhja ning viiksid nii süsinikdioksiidi ringest välja. Peagi oleks CO2 kogus tööstusrevolutsiooni eelsel tasemel ning probleem globaalse soojenemisega lahendatud, kirjutas The Economist.
Umbes kümne aasta eest tehti Antarktika lähedal katseid, mille tulemused olid paljulubavad. Sellest ajast pole konkreetsete tegudeni jõutud, kuid briti teadlase John Munfordi sõnul tasub seda kaaluda, sest mõõdukas ookeanide "väetamine" võib aidata meid võidelda kliima soojenemise vastu.
Kuid Munfordi mõttelend ei jää veel siinkohal peatuma. Milleks lasta vetikail surra ja merepõhja vajuda, kui nad saaks ka kokku koguda ja valmistada neist biodiislit? Paljud vetikaliigid sobivad selleks hästi ning on juba pälvinud laialdast tähelepanu.
Seni loodud projektid on aga olnud seotud põhiliselt mageveevetikatega. Neile on vaja spetsiaalseid kasvutingimusi ning kasvatamine võtab ruumi. Meres on aga vaba ruumi külluses ning kasvutingimuste loomisega pole vaja vaeva näha.
Munfordi sõnul piisab Põhjamere-suurusest merealast, et kasvatada nii palju vetikaid, millest eraldatud õlist saaks teha piisavalt biodiislit, et asendada nafta kogu transpordis.
Siiani aga pole veel selge, kuidas merest vetikad kokku koguda. Kui sellest probleemist üle saadakse, võib merevetikail põhinevaid kütuseid oodata ees särav tulevik.