• OMX Baltic0,12%269,88
  • OMX Riga−0,13%874,27
  • OMX Tallinn0,19%1 726,29
  • OMX Vilnius−0,08%1 041,63
  • S&P 5000,35%5 969,34
  • DOW 300,97%44 296,51
  • Nasdaq 0,16%19 003,65
  • FTSE 1001,38%8 262,08
  • Nikkei 2250,68%38 283,85
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,68
  • OMX Baltic0,12%269,88
  • OMX Riga−0,13%874,27
  • OMX Tallinn0,19%1 726,29
  • OMX Vilnius−0,08%1 041,63
  • S&P 5000,35%5 969,34
  • DOW 300,97%44 296,51
  • Nasdaq 0,16%19 003,65
  • FTSE 1001,38%8 262,08
  • Nikkei 2250,68%38 283,85
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,68
  • 21.09.07, 15:10
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Merevetikad asendavad nafta

Üks hullumeelsemaid ent samas huvitavamaid ideid kliimamuutuse vastases võitluses on raua puistamine merevette.
Üks põhjusi, miks meri ei ole kaetud vetikatega, on toitainete, eriti raua, puudus. Kui aga lisada vette rauda, siis peaks see ajama vetikad õitsema. Kasvades tarbiksid nad süsinikdioksiidi ja surres vajuksid merepõhja ning viiksid nii süsinikdioksiidi ringest välja. Peagi oleks CO2 kogus tööstusrevolutsiooni eelsel tasemel ning probleem globaalse soojenemisega lahendatud, kirjutas The Economist.
Umbes kümne aasta eest tehti Antarktika lähedal katseid, mille tulemused olid paljulubavad. Sellest ajast pole konkreetsete tegudeni jõutud, kuid briti teadlase John Munfordi sõnul tasub seda kaaluda, sest mõõdukas ookeanide "väetamine" võib aidata meid võidelda kliima soojenemise vastu.
Kuid Munfordi mõttelend ei jää veel siinkohal peatuma. Milleks lasta vetikail surra ja merepõhja vajuda, kui nad saaks ka kokku koguda ja valmistada neist biodiislit? Paljud vetikaliigid sobivad selleks hästi ning on juba pälvinud laialdast tähelepanu.
Seni loodud projektid on aga olnud seotud põhiliselt mageveevetikatega. Neile on vaja spetsiaalseid kasvutingimusi ning kasvatamine võtab ruumi. Meres on aga vaba ruumi külluses ning kasvutingimuste loomisega pole vaja vaeva näha.
Munfordi sõnul piisab Põhjamere-suurusest merealast, et kasvatada nii palju vetikaid, millest eraldatud õlist saaks teha piisavalt biodiislit, et asendada nafta kogu transpordis.
Siiani aga pole veel selge, kuidas merest vetikad kokku koguda. Kui sellest probleemist üle saadakse, võib merevetikail põhinevaid kütuseid oodata ees särav tulevik.

Seotud lood

Uudised
  • 11.02.09, 12:09
Kas vetikad päästavad maailma ka seekord?
Fotosüntees on looduse geniaalne leiutis, mille abil saab süsinikdioksiidist ja päikeseenergiast toota hapnikku ja kütusena kasutatavaid orgaanilisi molekule. Mitu miljardit aastat tagasi alustasid tsüanobakterid ning hiljem ka vetikad seda tööd ning muutsid tasapisi atmosfääri koostist, eemaldades sealt süsinikdioksiidi ning asendades selle hapnikuga.
Uudised
  • 21.08.08, 11:22
Vetikad – ideaalne biokütuste tooraine
Vetikad tunduvad olevat ideaalne valik biokütuste tootmiseks. Need mikroskoopilised organismid kasutavad energiaallikana päikesevalgust ning suudavad kõigest ühe päevaga enda massi mitmekordistada.
Uudised
  • 27.09.07, 11:44
Veel üks lennukas idee kliima soojenemise peatamiseks
Gaia hüpoteesi looja, keskkonnaaktivist ja futuroloog James Lovelock pakub lahenduse, kuidas kliima soojenemist peatada.
  • ST
Sisuturundus
  • 14.11.24, 16:24
Lindström: müügiinimeste tugevuste arendamine hoiab tiimi motiveeritu ja tulemuslikuna
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele