Üks hullumeelsemaid ent samas huvitavamaid ideid
kliimamuutuse vastases võitluses on raua puistamine merevette.
Üks põhjusi, miks meri ei ole kaetud vetikatega, on toitainete, eriti raua, puudus. Kui aga lisada vette rauda, siis peaks see ajama vetikad õitsema. Kasvades tarbiksid nad süsinikdioksiidi ja surres vajuksid merepõhja ning viiksid nii süsinikdioksiidi ringest välja. Peagi oleks CO2 kogus tööstusrevolutsiooni eelsel tasemel ning probleem globaalse soojenemisega lahendatud, kirjutas The Economist.
Umbes kümne aasta eest tehti Antarktika lähedal katseid, mille tulemused olid paljulubavad. Sellest ajast pole konkreetsete tegudeni jõutud, kuid briti teadlase John Munfordi sõnul tasub seda kaaluda, sest mõõdukas ookeanide "väetamine" võib aidata meid võidelda kliima soojenemise vastu.
Kuid Munfordi mõttelend ei jää veel siinkohal peatuma. Milleks lasta vetikail surra ja merepõhja vajuda, kui nad saaks ka kokku koguda ja valmistada neist biodiislit? Paljud vetikaliigid sobivad selleks hästi ning on juba pälvinud laialdast tähelepanu.
Seni loodud projektid on aga olnud seotud põhiliselt mageveevetikatega. Neile on vaja spetsiaalseid kasvutingimusi ning kasvatamine võtab ruumi. Meres on aga vaba ruumi külluses ning kasvutingimuste loomisega pole vaja vaeva näha.
Munfordi sõnul piisab Põhjamere-suurusest merealast, et kasvatada nii palju vetikaid, millest eraldatud õlist saaks teha piisavalt biodiislit, et asendada nafta kogu transpordis.
Siiani aga pole veel selge, kuidas merest vetikad kokku koguda. Kui sellest probleemist üle saadakse, võib merevetikail põhinevaid kütuseid oodata ees särav tulevik.
Seotud lood
Fotosüntees on looduse geniaalne leiutis,
mille abil saab süsinikdioksiidist ja päikeseenergiast toota hapnikku ja
kütusena kasutatavaid orgaanilisi molekule. Mitu miljardit aastat tagasi
alustasid tsüanobakterid ning hiljem ka vetikad seda tööd ning muutsid tasapisi
atmosfääri koostist, eemaldades sealt süsinikdioksiidi ning asendades selle
hapnikuga.
Vetikad tunduvad olevat ideaalne valik
biokütuste tootmiseks. Need mikroskoopilised organismid kasutavad
energiaallikana päikesevalgust ning suudavad kõigest ühe päevaga enda massi
mitmekordistada.
Gaia hüpoteesi looja, keskkonnaaktivist ja
futuroloog James Lovelock pakub lahenduse, kuidas kliima soojenemist
peatada.
Föderaalreservi kolmapäevane pressikonverents valmistas investoritele üllatuse ning kulla hind sööstis järsult alla. Kas kujunemas on hea ostukoht?