Fotosüntees on looduse geniaalne leiutis,
mille abil saab süsinikdioksiidist ja päikeseenergiast toota hapnikku ja
kütusena kasutatavaid orgaanilisi molekule. Mitu miljardit aastat tagasi
alustasid tsüanobakterid ning hiljem ka vetikad seda tööd ning muutsid tasapisi
atmosfääri koostist, eemaldades sealt süsinikdioksiidi ning asendades selle
hapnikuga.
Väikesed mereorganismid vajusid pärast surma merepõhja, mattusid ning muutusid pikaaegse protsessi tagajärjel lõpuks põlevkiviks ja naftaks. Nüüd on inimene seda protsessi ringi keeramas. Fossiilsed kütused tuuakse maa alt välja ning põletatakse ära, süsinikdioksiid vabaneb aga taas atmosfääri, kirjutas Reuters.
Kas poleks inimestel võimalik protsessi seisma panna või vähemalt pidurdada kasutades selleks taas vetikaid, mis poleks Maa jaoks midagi uut ning oleks ilmselt kõige loomulikum viis süsinikdioksiidi ringlusest kõrvaldamiseks?
Seekord ilmselt ei lastaks vetikaid kasutult merepõhja kuhjuda. Neid kasvatatakse võimalikult heade kasvutingimustega bioreaktorites ning kasutatakse biodiisli valmistamiseks. Biodiisel muidugi põletatakse uuesti energia saamiseks ning süsinikdioksiid vabaneb taas, kuid see on ikkagi palju parem lahendus, kui kogu aeg uue süsiniku fossiilsete kütuste näol maa alt välja toomine.
Paljud ettevõtted tegelevad parimate vetikate leidmise ning võimalikult efektiivse tehnoloogia väljatöötamisega. „Ma usun, et suuremahuline biodiisli tootmine vetikatest läheb lahti järgneva kümnendi jooksul,“ ütles Steve Skill Plymouthi ülikoolist.
Vetikatest biodiisli tegemine on esialgu küllaltki kallis ning lahendada tuleb mitmeid probleeme. Sellele vaatamata on vetikail mitmeid häid omadusi. Näiteks saab vetikate kasvatamiseks kasutada kõrbi ja soolakuid, kus on piisavalt päikesevalgust, kuid mitte viljakaid muldi, mis sobiksid põllukultuuridele. Seega ei pea vetikad konkureerima põllumaa pärast, mis on peamine maisietanooli tootmise ees seisev takistus. Lisaks kasvavad vetikad 20–30 korda kiiremini kui mais.
Vetikaist biodiisli tootmine pole uus mõte. USA riigieelarvest hakati vastavaid uurimusi rahastama juba 1970. aastail, kuid 1996 pandi projekt kinni, sest selgus, et biodiislil on mõtet ainult siis, kui naftabarrel maksab üle 40 dollari.
Vahepeal taevastesse kõrgustesse tõusnud naftahind on viimase poole aasta jooksul elanud üle ränga kukkumise ning jõudnud tänaseks taas umbes 40 dollari peale. Sellest aga biodiisli arendajad end ilmselt heidutada ei lase, sest majanduse elavnedes hakkab kõigi eelduste kohaselt ka nafta taas kallinema. Selleks ajaks on vaja omada töötavat tehnoloogiat ning sellele tuleb mõelda praegu.
Seotud lood
Vetikad tunduvad olevat ideaalne valik
biokütuste tootmiseks. Need mikroskoopilised organismid kasutavad
energiaallikana päikesevalgust ning suudavad kõigest ühe päevaga enda massi
mitmekordistada.
Kilekotid ja vetikad - vahendid, mida
Colorado leiutaja Jim Sears otsustas kasutada biokütuse tootmiseks, oleks
biokütusemaailma kõvemad tegijad kolm aastat tagasi naerma ajanud.
Üks hullumeelsemaid ent samas huvitavamaid ideid
kliimamuutuse vastases võitluses on raua puistamine merevette.
Föderaalreservi kolmapäevane pressikonverents valmistas investoritele üllatuse ning kulla hind sööstis järsult alla. Kas kujunemas on hea ostukoht?