Prognoos: sel aastal majanduskasv -1%

„See, mis sel aastal juhtub on täpselt näha järgmise aasta algul. Oleme maksude ja majandusarengu suhtes ettevaatlikud. Majanduskasvu miinus võib tulla 1% sel aastal. Lõplikult saab asja paika siis, kui aasta on läbi. Võimalik, et maksude alalaekumine suureneb. Käibemaks ja aktsiisid on suurimad murekohad, mille alalaekumine võib suureneda,” rääkis rahandusminister Ivari Padar tänasel pressikonverentsil.

Järgmiseks aastaks prognoosib rahandusministeerium majanduskasvu 2,6%. „Eelarvele tähendab see, et praegusel juhul oleme tänaseks pannud eelarve üldmahuks kevadise prognoosi järgi 96,3 mld krooni, seetõttu neid ministeeriumitele saadetud piirsummasid tuleb vähendada umbes suurusjärgus 4 mld krooni,” märkis minister.

On kolm varianti, kas suurendada riigi tulusid, vähendada kulusid või olla defitsiidis. „Riigi tulude suurendamine on minu ettepanek. Tuleb teha parim endast, et neid piirsummasid rohkem vähemaks ei tõmmataks. Ka nende piirsummade piires on ministeeriumidel hulga tööd. Aga piirsummadest peavad kinni pidama kõik ministeeriumid,” ütles Padar.

„Kui tehniline tarvidus teha lisaeelarve, siis selle me eeldatavasti teeme. Kulutusi ei saa enam väga drastiliselt vähendada, tegime juba praeguse lisaeelarve järgi ära selle, mis andis teha. Enam ei näe ma väga võimalust, et kulusid kärpida,” rääkis Padar.

Eelarve positsiooni parandamiseks tuleb üle vaadata kogu maksupakett ning kõik võimalused.

„Kõik võimalikud teemad on läbi käinud. Näiteks juriidilise isikute avansilised maksed lükatakse aasta võrra edasi ning teisalt võimalikud käibemaksu erisused ja nende vähendamine. Samuti on kogu tulumaksu pakett teema, näiteks tulumaksu langetamine, tulumaksuvaba miinimumi tõstmine kui ka esimesest lapsest tulumaksusoodustused. Kõik kolm valmislubadust on teemad. Minu ettepanek on see, et me kõiki neid rakendaksime,” rääkis Padar. Ministri sõnul piisaks sel juhul 4 miljardilise puudujäägi täitmiseks. „Peame tegema valiku, kas täita valimislubadused või minna defitsiiti.”

Padar tuli pressikonverentsil otse valitsuskabinetist, et tutvustada uut majandusprognoosi. Padar nõupidamise esialgseid emotsioone kommenteerida ei soovinud, ses tema sõnul oli tegu vaid informatiivse ülevaatega majandusprognoosist. Sisulisem arutelu järgneb hiljem.

Käibemaksu ja aktsiiside laekumine väheneb

„Eelarve positsioon on praegu tasakaalu lähedane, eelmistel aastatel hakkas eelarve ülejääk suurenema sel ajal. Kindlasti on seis nõrgem kui eelmistel aastatel. Aga maksulaekumine vastab kevadisele prognoosile. Laekumiste prognoos ebatäpne pole olnud: ainult 200 mln krooni võrra oodatust väiksemad on olnud laekumised, mis on kaduvväike summa,” rõhutas rahandusministeeriumi majandusanalüüsi osakonna juhataja Andrus Säälik.

Paistab välja tarbimismaksude nõrgem laekumine, näiteks käibemaksu laekumine jäänud nõrgemaks. See trend jätkub, kuna majandusolukord halveneb. Ka aktsiiside laekumine tuleb allapoole, kui inimesed tarbimist vähendavad. Üksikisiku tulumaks, sotsiaalmaks on seni tugevalt laekunud. Samas viimased indikaatorid näitavad, et inimeste arv, kes palka saavad, on vähenemas. Seega võib järgmisel aastal väheneda ka sotsiaalmaksu laekumine.

Enamik makse laekub sel aastal sarnaselt kevadprognoosis oodatule. Samas käibemaksu ja aktsiiside alalaekumise tõttu oodatakse aasta kokkuvõtteks 2 mld krooni ulatuses maksude alalaekumist aasta lõpuks, märkis Säälik.

"Järgmise aasta maksulaekumiste osas pilt sarnane. Maksualalaekumise puhul tuleb juurde ka sotsiaalmaks, just tööturul toimuva tõttu," prognoosis ta.

Sääliku sõnul suurenevad nii eelarve maksulised kui ka mittemaksulised kulud. "Kui võtta arvesse uus prognoos tulude kohta, siis meie eelarve võib minna nii sel kui järgmisel aastal defitsiiti. Eelarve kulude poole peal toimuvad arengud üsna selles plaanis, mis eelnevalt plaanitud riigieelarves," rääkis Säälik.

Eesti majanduse kohanemise ulatusest sõltub palju. Samas jäävad riskid, sest keegi pole täpselt võimeline ette ütlema, mis juhtub. "Kuigi ootame järgmiseks aastaks 2,6% majanduskasvu, võib see vabalt kõikuda 0 ja 3,5% vahel," nentis Säälik. Ühe riskina tõi Säälik välja energia- ja naftahinnad ning nende volatiilsususe.

Läbirääkimised iga ministriga

„Eelarve tulude struktuur väga tundlik ja tarbimisest sõltuv,” nentis Padar. „Tuleb teha väga tõsist tööd, et tulla eelarvega tasakaalu. Homme hakkavad pihta läbirääkimised iga ministriga. Enne miinusesse minemist tuleb vaadata, kust saab kokku hoida.”

„Lõplikku poliitilist otsust pole. Arvestades, kui raske on ministeeriumidel piirsummadesse tulemine, siis tuleb leida võimalusi lisatulude jaoks. Piirsummadest veelgi allapoole tulek tähendaks juba riigi hävitamist," vastas Padar küsimusele, kas ministeeriumid peavad eelarveid veelgi rohkem kärpima, kui algselt kavandatud.