• OMX Baltic−0,16%271,48
  • OMX Riga0,79%869,3
  • OMX Tallinn−0,06%1 731,57
  • OMX Vilnius0,03%1 064,69
  • S&P 500−1,51%5 946,54
  • DOW 30−1,11%42 844,54
  • Nasdaq −2,01%19 618,68
  • FTSE 1000,16%8 149,78
  • Nikkei 2251,8%40 281,16
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%110,24
  • OMX Baltic−0,16%271,48
  • OMX Riga0,79%869,3
  • OMX Tallinn−0,06%1 731,57
  • OMX Vilnius0,03%1 064,69
  • S&P 500−1,51%5 946,54
  • DOW 30−1,11%42 844,54
  • Nasdaq −2,01%19 618,68
  • FTSE 1000,16%8 149,78
  • Nikkei 2251,8%40 281,16
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%110,24
  • 25.08.08, 19:27
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Sõerdi suurem eelarvemiinus ei üllata

Rahandusminister Ivari Padar teatas täna, et selle aasta riigieelarve läheb miinusesse ning puudujääk tuleb üks protsent sisemajanduse koguproduktist. Eksrahandusminister Aivar Sõerdi sõnul ei ole selles tema jaoks midagi üllatavat.
„Sellele on raske vastu vaielda - arvud räägivad iseenda eest,“ ütles Sõerd ning viitas sellele, et analüütikud on varemgi öelnud, et negatiivse lisaeelarve maht ei olnud piisav ning tegelik miinus on suurem. Kärpe maht oleks Sõerdi sõnul pidanud olema kordades suurem võrreldes lisaeelarvega, mis vastu võeti.
„Minu hinnangul loobutakse väga kergekäeliselt eelarve tasakaalu põhimõttest. Asi on selles, et defitsiidist välja tulek võib järgmistel aastatel väga keeruliseks osutuda. Väga raske on ka öelda, kui suur on eeldatava järgmise aasta miinus. Eelarvet veel ei ole ja informatsiooni on vähe,“ ütles Sõerd.
Ta märkis, et eelarve defitsiiti laskmine on see viga, mida on teinud suurem osa nendest Euroopa Liidu liikmesriikidest, millised on praegu eelarvedefitsiidis või ülemäärase eelarvedefitsiidi menetluses, mis tähendab seda, et Euroopa Komisjon on sunnitud rakendama sanktsioone. Need riigid läksid defitsiiti just sarnaselt, kus kiire majanduskasvu ajal tõusis riigi püsikulude tase kõrgele ning majanduskasvu aeglustumise tingimustes ei olnud suutlikkust püsikulused jätkusuutlikule tasemele tuua.
„On hoiatatud, et Eestil oleks tulnud nende riikide vigu vältida, aga läks nagu ikka,“ resümeeris Sõerd. Reeglina defitsiit süveneb ja sellest välja tulla on palju keerulisem kui tasakaalu hoidmine, lisas ta. „Meenutagem, et tänavune eelarve tehti 25 protsendilise kasvuga ja suutlikkust kulude mahtu jõukohasele tasemele viia ei jätkunud. Seda näitas lisaeelarve menetlemine,“ ütles endine rahandusminister, kelle hinnangul päästaks teine negatiivne lisaeelarve, kuid Sõerdi sõnul ei jätku selleks suutlikkust - ka olemasolevast negatiivsest lisaeelarvest reaalne kärbe moodustas hinnanguliselt ainult ühe kolmandiku.
Padar kinnitas, et sellel aastal kindlasti enam negatiivset lisaeelarvet ei tehta. „Ma ei näe võimalust sellel aastal enam kulutusi vähendada, kuna eelarvest on kogu õhk juba kevadise negatiivse lisaeelarvega välja lastud,“ ütles rahandusminister Ivari Padar tänasel rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi tutvustusel.

Seotud lood

Uudised
  • 25.08.08, 19:37
Prognoos: sel aastal majanduskasv -1%
Rahandusministeeriumi uue prognoosi järgi võib sel aastal tulla majanduskasv -1%. Majanduskasvu taastumise aja ja ulatuse osas on prognoosijate seisukohad väga erinevad, kuid üldiselt oodatakse majanduskasvu positiivseks muutumist 2009. aastal.
  • ST
Sisuturundus
  • 20.12.24, 12:49
Tarkvaraarendaja Merada: turvanõrkusi tuleks otsida vähemalt kord kuus
Tarkvaraarendajale Merada on turvalisuse tagamine ühtviisi oluline nii uue tarkvara kirjutamisel kui ka küberrünnaku ohu minimeerimisel oma ettevõttele. Viimase jaoks tehakse koostöös Teliaga regulaarselt turvanõrkuste kontrolli.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele