Läti 2009. a aasta riigieelarves on tulude
poolelt puudu 820 miljonit latti (18,2 miljardit krooni), et ära katta kõik
tulevaks aastaks planeeritud kulud – see on ligi 5% riigi sisemajanduse
kogutoodangust.
Kui kõrvutada seda puuduolevat summat käesoleva aasta riigieelarvega, siis moodustab 820 miljonit latti tulubaasist 15%, kirjutab majandusleht Biznes Baltija.
„Sellist defitsiiti, mis on 5% SKPst, ei või mingil juhul lubada. See ületab kõik piirid ning oleks majandusele katastroof. Üle kahe aasta me sellise defitsiidiga vastu ei pea,“ ütles Parex Asset Management president Robert Idelsons.
Selline defitsiit tooks reitingute languse, mis omakorda tähendaks laenuraha kallinemist ja investorite pagemist.
„Kõige halvem suure defitsiidiga eelarve juures on see, et järgnevatel aastatel on väga raske seda defitsiiti vähendada. Kukume auku, millest väljapääsemiseks kulub aastat viis,“ ütles lehele SEB panga analüütik Andris Vilks.
NIi on ka Läti valitsuse peamine küsimus täna on – kust kokku hoida?
Läti rahandusministri Atis Slakterise sõnul on plaan 5% võrra ametnike arvu kärpida suures osas lõpule viidud. Kuid nagu kirjutab B B, on ametnike koondamine Lätis olnud seni pigem formaalne – ära on kaotatud täitmata töökohad. Majandusekspertide hinnangul on siin veel kokkuhoiuruumi küll.
Andris Vilksi sõnul saaks riigiaparaadi töö efektiivsemaks muutmisest kokku hoida ca 150 miljonit latti. Kuid 670 miljonit latti oleks ikka katmata. See on üle 3% SKPst.
Nii Idelsons kui Vilks leiavad, et riigieelarve augu lappimiseks ei peaks valitsus makse tõstma. Vilksi sõnul on praegu oluline ergutada eraettevõtlust ning targalt kasutada Euroopa Liidu abirahasid.
Lahendustega on kiire - tuleva aasta riigieelarve eelnõu peaks parlamenti jõudma novembris.
Seotud lood
Lõunanaabrite rahvusringhäälingute nõukogu
kaalub keelata Vene telekanalite edastamise riigi terrtitooriumil. Ekspertide
sõnul ei ole see ähvardus kuigi tõsiseltvõetav.
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.