Rohelised: Eesti põllumees on niigi ebavõrdses olukorras

"Kuivõrd niikuinii on meie põllumehed ebavõrdse konkurentsi tingimustes teiste liikmesmaade omadega võrreldes, ei tohiks seda ebavõrdsust suurendada. Mis puutub 2013-järgset aega, siis siin on tähtis, et kõiki EL põllumehi koheldaks õiglaselt riigist sõltumata," märkis Lotman.

Järgnevad Reformierakonna ettepanekud ning kaldkirjas on lisatud Eestimaa Roheliste esimehe Marek Strandbergi kommentaar.

1) Käibemaksuerisustega huupi rahajagamisest tuleb loobuda. 9-protsendiline käibemaksu soodusmäär võiks jääda ravimitele ning ka majutusasutustele kui suuresti ekspordile;

Sellesse klassi võiksid kindlasti kuuluda ka raamatud, ajalehed ja miks ka mitte mahetoit...mitte kogutoit.

2) Loobuda tuleb eelarvet jäigastavatest seadusesätetest. Meie eelarveprobleem pole mitte senisest väiksemad laekumised, vaid nende ette ära suunamine. Tuleb kaotada kütuseaktsiisi laekumiste 75-protsendiline fikseeritud määr, mis on jäigalt suunatud vaid teedeehitusele. Kriitilistes olukordades on meil palju hädavajalikumaid kulusid kui veel sadade miljonite kroonide lisamine asfaldisse. Majandusministril peab olema rohkem vabadust valida, kas suunata raha teedeehitusse, ühistransporti, posti kojukandesse või ekspordi toetamisse;

Igati poolt: autosõit ja kütusekasutus ei pea automaatselt tähendama tee-ehitust. Lisaks paneme ette ka naastrehvidele aktsiisi lisamise. 15 000 km läbisõitev naastrehv koorib asfaldist ca 225 kg materjali. Asfaltbetooni hind on 600 kr/tonn. Nii võiks rehvi naastuaktsiisiks olla: ütleme neljakordne kaotatud asfaldi hind ehk siis 450 krooni/tk.

3) Tühistada juriidiliste isikute tulumaksuseaduse muudatuse jõustumine, mis kehtestab avansiliste maksete nõude;

Poolt kuna selle määramine ja arvestamine on seotud märkimisväärsete riskidega ja ebamäärasustega.

4) Reformida laste toetamise poliitikat: kaotada aastast 2010 ebaefektiivne ja hädasolijaid mitte aitav laste arvuga seotud tulumaksuvabastus ning asendada see 2000-kroonise otsetoetusega kolme ning enama lastega peredele;

Pole tõendeid ebaefektiivsusest. Kus ei toimi (tulud väikesed) kasutada otsetoetussüsteemi. Pigem tuleks otsetoetused lisada ja need kaks süsteemi kombineerida.

5) Lõpetada Euroopa Liidu põllumajandustoetustele lisaks täiendavate toetuste maksmine Eesti riigi eelarvest maksimummäärades, asendades selle 25%-lise määraga;

Siin on koht laiemaks diskussiooniks: reformida tuleks kogu EL põllumajandustoetuste süsteem ja see ühtlustada.

6) Kõik ministeeriumid peavad kärpima oma haldusala tegevuskulusid ja mahtuma rahandusministeeriumi poolt antud piirmääradesse. Riigi tulude suurendamisele maksumaksjate arvelt eelistame jätkuvalt riigi kulutuste piiramist.

Siin tuleb öelda, et vajame e-riigi kriitilist analüüsi ja selle aluste revisjoni ning riigi funktsioonide sõltumatut auditit. Tuleb luua tehnilised eeldused riigifunktsioonide katmiseks kaugtööna.

7) Kaitsekulud peavad tõusma NATO partneritele lubatud 1,9 protsendini SKP-st 2009. aastal ja kahe protsendini 2010. aastal;

Kaitsekulutuste sisuline arutelu peaks sellele otsusele eelnema. Vajame korralikku kaitsemudelit, milles on erinevad komponendid tasakaalus ning kus on arvestatud ka omamaise R D võimekuse arendamisega kaitsevaldkonnas, mille maht peaks olema vähemalt 4% kaitsekulutustest.

8) Vanemahüvitise maksmise põhimõtteid ei muudeta;

Kui küsimuse all on nn emapalk siis maksimummäära revisjon võiks olla arutluse teema.

9) Pensionide tõstmine peab jätkuma kavandatud tempos;

10) Veel sel aastal tuleb vastu võtta uus töölepinguseadus, mis muudab tööturu paindlikumaks ja aitab seeläbi kaasa majanduse uuele tõusule;

See on läbirääkimiste küsimus sotsiaalpartneritega. Kodanike parema sidususe huvides pooldame kõigi maksude integreerimist töövõtja maksudeks selliselt, et töövõtjale muudekase palgana nähtavaks kõik tema ülepidamisega seotud kulud. Vastavalt korrigeeritakse muidugi maksumäärasid.

11) Veel sel aastal vastu võtta seadus, mis kehtestab sotsiaalmaksule alates aastast 2010 kolme Eesti keskmise palga suuruse ülempiiri ning aitab seeläbi tuua Eestisse tarku töökohti ning uut maksuraha;

Selline samm halvendab solidaarset pensionisüsteemi. Pooldame siin kohal invetseerimiskontode mehhanismi, kus inimestel on võimalik kulutamiseks mittekasutatavat raha suunata investeeringuteks maksukoormuseta.

12) Veel sel aastal tuleb vastu võtta seadus, mis aastast 2010 vabastab eraisikute aktsiainvesteeringud tulumaksust;

See olekski selge alternatiiv punktis 11 kirjeldatule, mida me ka sealsamas mainisime.

13) Riigi põhifunktsioonide täitmiseks mittevajalikud ettevõtted, varad ja maa tuleb müüa;

Räägiks siin selgest nimekirjast, mitte üldfilosoofiast!

15) Kriitilise pilguga tuleb üle vaadata kõigi avalik-õiguslike institutsioonide ja riigi poolt asutatud sihtasutuste tegevus ning hinnata nende olemasolu ja rahakasutuse otstarbekust;

Mõistagi. Ka erakondade toetused ja nende jagamise alused võrreldes teiste vabaühendustega kuuluksid sellesse analüüsi.

16) Kiiremas korras tuleb seaduse tasemel ellu viia Vallo Reimaa poolt ettevalmistatud ja valitsuserakondade vahel sisuliselt kokku lepitud haldusreformi kava, mis annab maavalitsuste omavalitsuste koostööd koordineerivad ülesanded üle omavalitsusliitudele;

Omavalitsusliit, juhul kui selline vabaühenduse vorm kehtestud, peab sel juhul omama selget demokraatlikku valimismehhanismi ning need valimised peavad olema läbi viidud koos KOV valimistega. See peab meie hinnangul olema elanike valitava juhtorganiga vabaühendus ühiste huvide lahendamiseks. Nende ühishuvide hulka peaks kindlasti kuuluma: haridus, sotsiaalhoolekanne ja ühistransport.

17) Kiiremas korras tuleb vastu võtta ettevõtlust soosivad seadusandlikud muudatused, mis vähendavad bürokraatiat ja ettevõtjate halduskoormust. Analüüsida tuleb võimalusi teisteks seadusemuudatusteks, mis on ette pandud Eesti arendamisel finants- ja ettevõtluskeskusena. Eesti õigusruum peab olema ettevõtlust, teadmiste mahukat majandust ja tarka tööd soosiv.

Meie ettepanekusk on siinkohal riikliku süsteemi loomine kuhu registreerunud ettevõtja saab teha jooksva aruandluse kohustuseta makseid ja kirjutada arveid. Boonusena võiks kõne alla tulla sellises süsteemis osalemisel kassapõhisus käibemaksu tasumisel...seda eeldusel, et kõigilt maksetelt ja laekumistelt võetakse maksud samuti iga toimingu teostamisel. See hõlbustaks nii FIEde kui KVE tegevust.