Seni vaid ulmekirjanduse valdkonda kuulunud
teema muutus tõelisuseks, kui 1995. aastal leiutati nn plasmaaken.
Selle mõtles välja Brookhaveni rahvuslikus laboris töötav Ady Herschovitch. Plasmaaken põhineb magnetväljal, mis täidab osa ruumist plasma või ioniseeritud gaasiga. Selleks vastavad seadmed töötas Herschovitch välja koos firmaga Acceleron ning neid kasutatakse näiteks ka elektronkeevituses energiakulu vähendamiseks.
Plasmaaknal on pea kõik omadused, mida me seostame jõuväljadega. Näiteks suudab see ainet piisavalt kinni hoida, et olla barjääriks vaakumi ja atmosfääri vahel. Samas laseb aken takistamatult läbi laser- ja elektronkiiri ning võtab isegi sinise värvuse, kui plasmat toota argoonist.
Ainus puudus on see, et isegi väga väikeses mõõdus plasmaakna loomiseks kulub arutul hulgal energiat, nii on tänini neid suudetud tekitada vaid väga väikeses mõõtkavas. Teoreetiliselt ei tohiks olla takistusi, miks need ei võiks olla ka palju suuremad.
Loe ka kõiki sarja eelmisi osi:
TäheuuringudSeotud lood
Lõppenud nädala kümme enimloetud artiklit
Novaatoris:
Aleksandr Kostin ja Sergei Astafjev, Placet Group OÜ (
laen.ee,
smsraha.ee) asutajad, on võtnud endale sihiks arendada ja edendada Eesti jalgpalli ja futsali ehk saalijalgpalli nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal. Nende juhitav MTÜ PG Sport on tuntud oma pühendumuse ja panuse poolest Eesti spordi edendamises, pakkudes uusi võimalusi noortele talentidele ja aidates kaasa spordi kultuuri arengule.