Tormipilved majanduse kohal

Aastatel 2004-2007 koges maailmamajandus ebatavaliselt pikaajalist ja jõulist majandusaktiivsuse tõusu kasvumääradega peaaegu 5%, millest said osa paljud riigid. Euroopa Liidu (EL15) rekordiline majanduskasv oli neil aastail keskmiselt 2,4%. Saksamaal, kus kasv sel perioodil oli keskmiselt 1,8%, kuulutasid mõned ajakirjanikud välja majandusime. Nüüd annavad järjest halvemad uudised siiski maad tõsistele kahtlustele. Eriti varjutavad tumedad pilved USA-d. Kas maailmamajandus on tagasilanguse veerel?

USA-s on kinnisvarahinnad ikka veel vabalanguses ja panganduskriis nõuab uusi ohvreid (Bear Stearns, IndyMac, First Heritage Bank, First National Bank of Nevada, First Priority Bank, Fannie Mae, Freddie Mac jne). Pangandusmaailmas tervikuna ületavad mahakantud summad nüüdseks tunduvalt 400 miljardi euro piiri, mida alles eelmisel kevadel prognoositi.

Tööpuudus kasvab seitsme aasta kiireimas tempos. Üldine tööga hõivatus, mis on ajaloolises mõttes ikka veel kõrge, on 2008. aasta algusest pidevalt langenud. Üllatav, et Ameerika aktsiaturg ei ole veel kokku varisenud, kuigi kõik muud näitajad allapoole osutavad. Standard & Poor'i hinna/sissetuleku suhe oli hiljaaegu umbes 20, tunduvalt kõrgemal pikaajalisest keskmisest umbes 16 alates aastast 1981.

Häirivad signaalid maailmamajanduse jaoks pärinevad ka hiljutistest majandusaktiivsuse uuringutest. Ifo maailmamajanduse kliima indeks halvenes 2008. aasta kolmandas kvartalis neljandat korda järjest. See langus oli peamiselt praeguse majandussituatsiooni ebasoodsamate hinnangute tulemus, kuid peegeldas ka veel üht ootuste väiksemaks hindamist viimase kuue kuu jooksul. Praegu on indeks selle madalaimal tasemel alates 2001. aasta neljandast kvartalist.

Ifo maailmamajanduse kliima indeksi jahtumist märgiti eriti Lääne-Euroopas ja Aasias. See hajutas lootused, et Aasia majandusaktiivsus võiks areneda USA omast eraldi, korvates sellega Euroopa eksportööride kaotused Ameerikas. 2008. aasta kolmandas kvartalis oli Ifo indeks Aasia osas selle madalaimal tasemel alates Maailma Kaubanduskeskuse ründamisest aastal 2001, kusjuures eriti halvad majandushinnangud tulid Jaapanist.

USA-s langes kliimanäitaja jälle pärast dramaatilist kahanemist teises kvartalis, jõudes madalaimale tasemele alates 1991. aastast. Michigani Ülikooli tarbijaarvamuse indeks langes juunis 2008 selle madalaimale tasemele aastakümnete jooksul ja on sellest ajast ainult pisut paranenud. Samuti registreeriti europiirkonnas Ifo majanduskliima indeksi märkimisväärset langust.

Euroopa suurim majandus Saksamaa on nüüdseks vaikolusse sisenemas. Ifo ärikliima indeks, mida hoolimata sellest, et see põhineb Saksamaa jaoks tehtud uuringutel, peetakse Euroopa kõige olulisemaks majandusaktiivsuse näitajaks, on lühiajaliste katkestustega langenud alates eelmise aasta sügisest. Nüüdseks asub see selgelt piirkonnas, mis tähendab majanduslangust.

Lisaks osutavad Saksamaa tootmise ekspordiootused langust. Sissetulevad tellimused tootmiseks, mis on ametliku statistika kõige olulisemaks näitajaks, langesid 2008. aasta esimese kahe kvartali jooksul rohkem kui kunagi varem alates 1993. a algusest. Teises kvartalis kahanes Saksamaa majandus 2%. Kokkuvõttes ei ole praegu enam lahtlust, et majandustõus Saksamaal, mis algas 2005. a suvel, hakkab praegu lõppema.

Selle sombuse perspektiivi juures ootame me kannatamatult julgustavaid märke. Toornafta hind, mis jõudis juulis rekordtasemele 148 dollarit barrelist, on sestsaadik langenud peaaegu 25% ehk 36 dollarit. Praegu on küsimus selles, kas hiljutised arengud Ameerika majanduses annavad põhjust lootuseks. 1,9%-line SKT tõus kvartalis aprillis-juunis oli kasv kaks korda suurem kui esimeses kvartalis (0,9%). See peegeldab suures osas maksusoodustuste mõju 152 miljardi dollari ulatuses (umbes 1% SKT-st), aga arvestades jätkuvat ja intensiivistuvat kinnisvarakriisi ei tähista see kasv ikkagi veel pööret paremuse poole.

Jaapanis, kus majanduse suurus on umbes pool USA omast, jäävad kasvujõud nõrgaks. 2008. aasta teises kvartalis kahanes Jaapani majandus 2,4% peamiselt nõrga ekspordi tõttu.

Kõigi nende ebasoodsate uudiste taustal on raske uskuda, et mõnes maailma piirkonnas on kasvutasemed veel märkimisväärsed - Hiina kasvuks eeldatakse sel ja 2009. aastal 9,5%, India kasv on 8%, Venemaal kuni 6,5% tänu kõrgematele naftahindadele ja Ladina-Ameerikas 4,5% selle perioodi vältel keskmiselt. Kahjuks on nende riikide ja regioonide kaalukus väike - suurim neist, Hiina moodustab maailmamajandusest ainult 5%.

Seega on märgid maailmamajanduse aeglustumisest selgemaks muutunud. Ameerika kriis levib nüüd maailma teistesse piirkondadesse. Endisel USA Föderaalreservi esimees Alan Greenspanil võis olla õigus, kui ta ütles: "See kriis on erinev - kord või kaks on sajandi sündmus sügavalt juurutanud hirmud suuremate finantsasutuste maksejõuetuse ees."

Copyright: Project Syndicate, 2008, www.project-syndicate.org