Kraft: majandus langeb aastani 2010

Nordea Pank Eesti juhataja Vahur Krafti selgitav kommentaar Nordea Panga majandusprognoosi kohta:

Maailmamajanduse jahtumine jätkub Nordea prognooside kohaselt nii sel kui ka järgmisel aastal, mis on tingitud USAst alguse saanud krediidikriisist. USA majanduses jääb kestma raske maandumise risk, kuid meie baasstsenaariumi kohaselt tuleb majanduskasv siiski positiivne. Inflatsioonisurveid on maailmas üleval hoidnud kõrge nafta hind, mis peaks meie ootuste kohaselt veidi järele andma seoses nõudluse vähenemisega. Ka Skandinaavia riikide kiire majanduskavu periood on möödas, kuna nii sisenõudlus kui ka ekspordi kasv on aeglustumas.

Vaadates Eesti praegusi majandusnäitajaid, ootame majanduse jätkuvat langemist 2010. aastani. Viimane on tingitud asjaolust, et nii sisemine kui ka väline majanduskeskkond ei taastu nii kiiresti, kui algselt prognoositi. Eesti jaekaubandusnäitajad ja tootmismahud on 2008. aasta teises kvartalis võrreldes eelneva aastaga langenud. Samuti on tarbijate ja tootjate kindlus tuleviku suhtes kahanenud ning enamiku olulisemate ekspordisektorite mahud vähenenud. Laenumahtude kiire kasv, mis viimastel aastatel on majandust toitnud, on kahanenud, kuna nii pakkumise kui ka nõudluse pool on vähenenud.

Eratarbimist on mõjutanud tarbijate kindlustunde kahanemine ja inflatsioonitase, mis pidurdab ostujõudu. Nordea analüütikud prognoosivad eratarbimiskulutuste kukkumist alla 0% sel aastal eelmise aastaga võrreldes. Tarbimine ei suurene enne, kui inflatsioonitase ning kinnisvarahinnad stabiliseeruvad.

Majanduskasv meie peamistes kaubanduspartnerriikides (Soome, Rootsi, Saksamaa) on aeglustumas, mis toob kaasa Eesti toodete nõudluse vähenemise nendel turgudel. Seega ei näe me ekspordis suurt tuge Eesti majanduskasvule. Küll aga on ka impordi kasv aeglustunud tänu sisenõudluse vähenemisele. See tähendab, et ekspordi ja impordi vahe väheneb ja meie jooksevkonto defitsiit hakkab paranema. Kui ekspordi kasv positiivseks pöörab, annab ta praegusele seisakule mõningat leevendust ning on üks peamisi toetajaid majanduse uuesti kasvuteele juhtimisel.

Eelnimetatud tegureid arvesse võttes prognoosib Nordea selleks aastaks Eestile -1%-list SKP kasvu, majanduse languse jätkumist 2009. aastal (-0,5%) ja tagasihoidlikku 2%-list tõusu 2010. aastal.

Sarnaselt Eestiga jahtuvad ka Läti ja Leedu majandus pärast üle jõu käivat tarbimispidu. Samas on naabrite arengutsüklid mõnevõrra erinevad. Läti maandub kolmest Balti riigist ilmselt kõige raskemalt tulenevalt suurimast makromajanduslikust tasakaalustamatusest, samas kui Leedu majanduse aeglustumine kujuneb märksa sujuvamaks, näidates veel selle aasta alguses tublisid kasvunumbreid. Inflatsioon saavutab Balti riikides oma tipu 2008. aastal ning jõuab eelduste kohaselt jälle ühekohalise numbrini järgmisel aastal. Nii tarbijate kui ka tööstuse kindlustunde indikaatorid on jooksval aastal oluliselt halvenenud, mis kajastuvad investeeringute mahu languses ja jaemüügi kahanemises. Järgneval aastal aeglustub majanduskasv Leedus ja jääb negatiivseks Lätis ning mõningane taastumine leiab eeldatavasti aset 2010. aastal koos maailmamajanduse kosumisega.

Venemaa SKP kasv oli 2008. aasta 1. kvartalis 8,5%. Viimaste andmete baasil jaekaubanduse ja investeeringute kasvumäära aeglustumine suhteliselt väike ning kogu 2008 aasta Venemaa SKP kasvu prognoosiks on 7,8%. 2009. aastal on SKP kasv aeglustub veelgi, sest naftahindade kasvu pidurdumine on tõenäoline ning kõrge inflatsioonitase (14–15% 2008 aastal) hakkab pidurdama tarbimiskasvu. Venemaa riigieelarve ülejääk (ca 7,5% SKPst 2008. aastal) jääb ka järgneval aastal tugevaks.