Paet: Venemaa pole vaherahulepingut täitnud

"Ei saa aktsepteerida, et Venemaa tunnustas Lõuna-Osseetiat ning Abhaasiat. Euroopa Komisjon on saanud ülesande kirjeldada Venemaa-EL suhete aspektid, et teha muudatusi lähiajal, seoses uute arengutega," märkis ta. Seoses sellega sõidab Prantsuse president Nicholas Sarkozy lähiajal Moskvasse.

Eesti positsioon on Paeti sõnul ühene: tuleb lähtuda ülemkogu esmaspäevasest otsustest ning ei saa minna edasi viisadialoogiga Venemaaga.

Gruusiaga pole Euroopa Liit viisalihtsustussüsteemi kehtestamist alustatudki, ent Venemaaga kehtib see juba üle aasta. "Pole võimalik selle dialoogiga edasi minna, samuti on küsimuse all Euroopa poolne Venemaa rahastamine," märkis välisminister.

Teise küsimusena tõi Paet välja vaatlejate küsimuse. "Kakskümmend vaatlejat ei ole piisav, veel 100 vaatlejat saadetakse juurde." Paet muretses ka selle pärast, et ÜRO pole jõudnud kokku leppida Gruusia teemalises resolutsioonis. "See võimalus on pärast Osseetia tunnustamist muutunud veel keerulisemaks. Põgenikke on üle 130 000 inimese. Põgenike olukord on väga keeruline," märkis ta ning lisas, et tsiviilvaatlusmissiooni saatmine on oluline, selleks kutsutakse kokku rahvusvaheline doonorkonverents, et alustada ülesehitustöid. On loodud rahvusvaheline fond, ka Eesti on valmis sinna fondi panustama.

"Viisalihtsustamise ja vabakaubanduslepingutega tuleb edasi minna, et anda vastavad signaalid, samuti tihendada kontakte Kesk-Aasia riikidega," märkis Paet.

Eesti konkreetsete sammude kohta Gruusia abistamisel tõi minister välja, et koostöös päästeametiga on otsustatud rühma demineerijate saatmine Gruusiasse, et demineerida ainult tsiviilobjekte. "Arvestades head kogemust varasemast, saadetakse viiakse missioon läbi, et vältida uute õnnetuste juhtumist." Demineerijate missioon läheb maksma 300 000 krooni, summa antakse välja selle raha raames, mille on valitsus otsustanud eraldada Gruusia toetuseks, so 10 mln krooni.

"Lisaks oleme abistamas Gruusiat ekspertteabega, alustas tööd kriisinõustaja, lähipäeval on minemas veel kolm kriisinõustajat. Gruusias lükati ka kooliaasta algus edasi 15. septembrini," märkis välisminister.

aripaev.ee küsimusele - miks Euroopa Liit panustab võrreldes USA-ga sedavõrd vähe? - 6 mln eurot vs. 1 mld dollarit - vastas Paet, et see 6 mln eurot on ainult Euroopa Liidu kui organisatsiooni panus. Riigid eraldi panustavad oluliselt rohkem, mistõttu summa tuleb samas suurusjärgus USA-ga, selgitas minister.

Küsimusele, miks ettevõtetele maksti raha humanitaarabi kaupade eest, kas see ei peaks olema ettevõtete poolt tasuta heategevuslik annetus, vastas Paet, et Eesti valitsus ei maksnud toetust, humanitaarabi saadetise pani kokku valitsus. "Me ostsime Eesti turult Eesti ettevõtetelt kaupa, need tegid lihtsalt äritehingut. See pole erakorraline, alati on võimalik otse teha annetusi, nii nagu on mõned teinud," märkis Paet.