Kuhu on kadunud päikeseplekid?

Uute plekkide tekkimise sagedus ja aeg näitab kui ohtlik, meie planeedi tehiskaaslastele järgmine Päikese 11 aasta pikkune aktiivsustsükkel tuleb, kirjutas fyysika.ee.

Päikeseplekid on jahedamad ja tumedamad osad, mis tekivad meie kodutähe pinnale tema magnetvälja tõttu. Päikeseplekkide temperatuur on ligi 3700-4200 kraadi Celsiuse järgi, kui võrdluseks võiks tuua, et harilikult on päikese pinna temperatuur 5500 kraadi.

Päikeseplekkide magnetväli on seevastu tunduvalt tugevam ümbritsevast pinnast. Päikeseplekkide tekkimise sagedus kõigub paarikümne pleki tekkimisega päevas aktiivsuse tipul ja plekitute nädalate vahel miinimumis. Aktiivsuse kõikumine mahub 11 aastase tsükli sisse.

Päikeseplekkide miinimume seostatakse külmemate aegadega Maal, nii on nimetatud ka väheste plekkidega perioodi aastatel 1645-1715 Mauraderi miinimumiks, mis on tuntud ka väikese jääajana.

See oli aeg, kui kogu Euroopas oli tunduvalt külmemad ja pikemad talved kui harilikult. Osade teadlaste, näiteks William Livingstoni sõnul on see märk uue plekivaesema perioodi algusest. Oma väidet kinnitab ta oma uurimusega, mille ta 2005. aastal esitas ajakirjale Science, kuid mis sealt vastuolulisena tagasi lükati.

Nimelt väitis ta seal et järgmine kümnend tuleb päikesel plekivaesem ning mis ennustas käesolevasse aega päikeseplekivaeguse algust. Stanfordi ülikooli astronoomi Leif Svalgaardi sõnul on see täiesti normaalne ning ainus mida praegu ootama peab on kui kiiresti ja sagedasti päikeseplekid tagasi tulevad, sest aktiivsemad tsüklid algavad pauguga.