Krimelte: Horvaatias võiks olla keskladu

“Horvaatia võiks olla siin piirkonnas, üldse Lõuna-Euroopas, meie keskladu, otsime edasieksportijat. Meil siin juba müük käib. Müüme oma siinse sama partneriga ka Bosniasse, kuid selles piirkonnas, olgu siis tegemist kas IT või mis tahes kaupade ekspordiga, esimene küsimus on ikka – kuidas logistika toimib. On käibetooteid ja väiksema käibega tooteid, aga kui sa tahad turgu üles ehitada, siis peab olema kogu sortiment paindlikult saada. Ma arvan, et see on ka eksportööride üks põhilisi muresid – kuidas saada üle faasist, et näidised saadeti ära, need sobisid, kuid tellida tahetakse natukene. Keegi ei telli korraga ja palju, seda on väga raske saada. Kesklao olemasolu selles piirkonnas on vajalik,” lausus Puusaag.

Horvaatia on Krimelte jaoks hea ka seepärast, et siin on olemas sadam. ”Siin on olemas sadam, suhteliselt hea infrastruktuur ja inimestel on meile sarnane mõtlemine, nendega on lihtne leida ühist keelt,” märkis Puusaag.

Kas lõunamaine temperament äritegevust raskemaks ei muuda? “Sel juhul ma küsiksin, kas näiteks Rumeenia on lõunamaa? Isegi Itaalia ja Hispaania temperament on suhteliselt erinevad. Inimesed on siin suhteliselt avatud, kuid rumeenlased on suhteliselt kinnised. Väikeste ühiskondade omapära on see, et nad ei mõtle ainult oma riigi keskselt. Kui võtta näiteks Rumeenia turg, siis Rumeenia on selle piirkonna kõige suurem riik, aga nende probleem on see, et nad mõtlevad riigi keskselt,” märkis Puusaag.

Miks Horvaatia keskkond on hea lisaks sellele, et siin on sadam ja inimestel sarnane mõtlemine? “No ega palju rohkem polegi vaja. Üks asi on teha äri, mida nullist toota. Kui see on suurema äri üks lüli, siis sellele nõudmist väga pole ja seda on lihtsam hallata. Serbia on näiteks väga huvitav, aga seal puudub jällegi sadam,” märkis Puusaag.

Kes peale kinnisvara või turismisektori ettevõtete võiksid veel Horvaati suunas vaadata? “Eks me kõik teame rohkem seda, millega me ise tegeleme. Igaüks, kes ekspordist räägib, siis seda inimest kuulates hakkad paratamatult mõtlema, et mida ta ekspordist teab? Kui näiteks peaminister räägib ekspordist, Eesti ettevõtte ekspordist, siis alati paratamatult mõtled, millist ettevõtet ta võiks silmas pidada. Kes iganes võib seda öelda, ka ajakirjanik. On see Kalevi kommid või Skype,” märkis Puusaag. “Eksport võib olla ka ju teenus, kas või mingi hotline-liin,” lisas Puusaag.

Selle visiidi käigus konkreetseid kohtumisi kokku lepitud pole, pigem üritab Puusaag teada saada, kas siin piirkonnas on mõni vabakaubanduspiirkond. “Horvaatia probleem on pigem see, et selleks, et Horvaatia oleks piirkonna mingi keskus, siis kuna riik pole EL-s peame siia kaupa tuues maksma sellelt kaubalt käibemaksu, et seda uuesti eksportida. Tahaksin teada, kas need küsimused on siin lahendatavad. Võibolla ma kohtan veel kedagi, kes sel teemal räägiks,” lisas Puusaag.

“Piirkond on igatahes huvitav ja meie kontakt siin on meie Lõuna-Euroopa üks huvitavamaid kontakte, seda mõtet võiks võibolla edasi arendada,” märkis Puusaag.