Tööstused panustavad alternatiivkütustele

Kunda tsemenditehasele on jäätmekütuse projekt üks olulisemaid. Kunda Nordic Tsemendi tegevjuhi Meelis Einsteini sõnul on tööstuse üldine trend üleminek alternatiivkütuste kasutamisele. Praegu kasutatakse fossiilsetele kütuste kõrval ka põlevkivi- ja õlitööstuse jääke. Edukalt on läinud katsed kasutada jäätmekütusena purustatud paberi, puidu ja plastiku segu ehk RDFi.

Jäätmekütus läheb hinda

3-5 aastat tagasi oli jäätmekütusel miinushind - jäätmekäitlusfirmad maksid selle kütuse kasutajatele. Nüüdseks on jäätmekütus nullhinnaga. Einstein arvab, et mõne aasta pärast tuleb selle kütuse eest ka maksta. "Isegi kui peame natuke peale maksma, on see hea lahendus ja meie läheme seda teed," ütleb Einstein.

Eesti vanim ja suurim põlevkivitööstusettevõte VKG Oil ASi tütarettevõtted jäätmekütust ei tarbi ega plaani seda lähitulevikuski. Küll aga toodavad nad ise kõrvalproduktina jäätmekütust teistele tootmistele. VKG Oil käivitas augusti algul täisvõimsusel uue põlevkiviõlide puhastusseadme, mille aluseks on tehnoloogiline lahendus Amafilter. Uueks tehnoloogiliseks protsessiks on põlevkiviõlide filtreerimine, misjärel läheb juba puhastatud õli edasisele töötlemisele. Selle tootmisprotsessi kõrvalproduktiks on tahke filtrikook, mida kasutatakse kütusena kateldes. See kütus on juba ametlikult registreeritud ja Kunda tsemenditehas on saanud ka ametliku loa selle kasutamiseks.

VKG Oil ASi juhatuse esimees Nikolai Petrovitš toob uue süsteemi peamise eelisena välja keskkonnamõju vähenemise ja õhuheitmete välistamine. Tunduvalt vähenes korraliku filtreerimisega ka põlevkivikadu.

Olmeprügist saab kütusJäätmekäitlusettevõte Ragn-Sells proovis aasta alguses RDFi tootmist, mis läks edukalt. Mobiilsete purustusseadmete, sõelade ja Torma prügila sorteerimisliini abil toodeti 2000 tonnist olmejäätmetest 1000 tonni jäätmekütust, mis põletati Kunda Nordic Tsemendi ahjudes.

Ragn-Sells sorteerib pakendite hulgast välja jäätmekütuse osa, mis eksporditakse Rootsi. Ragn-Sellsi ärijuhi Agu Remmelgi sõnul on plaan hakata jäätmekütust eksportima ning vastavad läbirääkimised on käimas.

Remmelgi sõnul on olmejäätmetest kütuse tootmine ühe arenguvariandina plaanis. Läbirääkimised käivad võimalike ostjatega - Kunda Nordic Tsemendi ja Lätis paikneva tsemenditehasega Cemex.

"Sobivate kokkulepete saavutamisel on võimalik, et investeerime jäätmekütuse tootmise tehase või tehaste rajamisse," ütleb Remmelg. Reaalsed toomisvõimsused on 50 000-100 000 tonni aastas ja tooraine olmeprügi näol tuleks Tallinna ja Tartu piirkondadest. Jäätmekütuse tootmise võimalik algus on 2009. aastal.

Ragn-Sells kaalub ka alternatiivseid tehnoloogiaid jäätmete töötlemiseks. "Kindel on see, et olmejäätmete prügilasse ladestamine tulevikus oluliselt väheneb," usub Remmelg ja kinnitab, et Ragn-Sells soovib olla uute tehnoloogiate rakendamisel esirinnas.