Stora Enso tõmbab kokku kõikjal

Soomes, Saksamaal, Rootsis, Venemaal ja Baltimaades kokku 1700 töötaja teenetest loobuv Stora Enso jätab detsembris Eestis tööta 127 inimest. Eile hommikul Paikuse saeveski töötajatele koondamisteate viinud Stora Enso Timberi juhi Hannu Kasurineni sõnul võitlevad nad sel viisil üldise nõudluse vähenemisega. "Peale selle, et tooraine hinnad on tõusnud, on oluline see, et SKP ja ettevõtlusaktiivsus on üldises languses. See on nii Eestis, Soomes ja ka USAs. Seetõttu on vähenenud nõudlus meie toodangu järele," selgitas Kasurinen ja lisas, et eriti puudutab vähene nõudlus ehitusvaldkonda.

Teine põhjus tootmismahtu piirata tuleneb aga Stora Enso soovist end vabastada Venemaa importpuidu sõltuvusest. Venemaa tõstab uuel aastal ümarpuidu ekspordimaksu 50 euroni tihumeetri eest. Stora Enso on aga suuresti sõltunud just Venemaalt sisse veetavast toorainest.

Toftan reageeris kiiremini

Venemaa avalikustas kava puidu eksporditolle järk-järgult tõsta juba 2006. aastal. "See otsus on tükk aega teada olnud. Ma arvan, et osal ettevõtjatel jätkus sinisilmsust arvata, et kui Venemaa riigi tasandil midagi välja kuulutab, siis on seda võimalik veel painutada," kommenteeris ASi Toftan tegevdirektor Martin Arula. Tema sõnul hakkas Toftan tooraine hankimist Võrumaal Sõmerpalu vallas asuvasse saeveskisse ümber korraldama kohe uuest maksukavast kuuldes. Viimane puidulaadung Venemaalt saabus neile aasta eest. "Ma arvan, et see on ettevõtte või organisatsiooni küsimus, kas selle teate peale hakati midagi ringi tegema või mitte," nentis ta ja märkis, et tooraine hankimise ümberkorraldamine võtab omajagu aega. Toftan kasutab kohalikku puitu, Venemaa äralangemist asendab import Lätist. Eelkõige Eesti metsamüüjate poole vaatab edaspidi ka Stora Enso, kellele kuulub Eesti suurim saeveski Imaveres.

Hästi Venemaad tundva transiidiärimehe Raivo Vare sõnul ei tee idanaaber ekspordimaksu tõstes muud, kui soovib töötlejaid oma territooriumile tuua. "See ei ole Eesti-vastane otsus. See pole isegi mitte läänevastane otsus. Nad lihtsalt viivad ellu juba pikemat aega viljeletud majanduspoliitikat," selgitas ta. Soome ja Rootsi puiduettevõtted on aga nüüd lubanud oma toorainele üle minna - ja see tähendab toorainet koduses Skandinaavias, mitte tingimata Eestis. Vare hinnangul liigselt Venemaa puidutarnetest sõltuvad tootjad või üksused lihtsalt kaovad ja võtab aega, enne kui varustamine ümber korraldatakse. Ka Arula leidis, et Paikuse pole ainuke saeveski, mis oma uksed Eestis sel hooajal sulgeb.

Stora Enso Timberi Balti tootmisgrupi juht Pekka Hukkanen lubas aga võimaluste piires Paikusel koondatavale personalile organisatsiooni sees tööd otsida. "Ma ei ole selles väga optimistlik. Aga me aitame kindlasti oma töötajatel uut töökohta otsida."

Vallale katastroofi ei too

Stora Enso on nüüd kahe aasta jooksul sulgemas teist saeveskit Eestis - 2007. aastal lõpetas tegevuse Sauga saetööstus. "Kui minult küsida, siis ei, kindlasti ei plaani me Eestis rohkem tegevust kokku tõmmata," vastas Hukkanen küsimusele, kas saeveskid Imaveres ja Näpis ning samuti Stora Ensole kuuluv Viljandi Liimpuidu tehas avatuks jäävad.

Paikuse saeveski juhataja Tõnu Järve ütles eile napisõnaliselt, et teade Paikuse saeveski sulgemise kohta Stora Ensolt tuli, kahjuks puudus tal info, mis saeveskist edasi saab ja millised on omanike konkreetsed plaanid.

"127 inimest kaotab töö, detsembri lõpus lõpetame tegevuse, laod ja tootmine suunatakse ümber," kommenteeris ta teadet.

Paikuse vallavanema Kuno Erkmanni sõnul on vaid 30 protsenti saeveski töötajatest kohalikud ja umbes 38 töötuks jäänud inimest katastroofi kaasa ei too, sest vallas elab 2300 tööealist inimest. "Paikuse valla elanikud on ettevõtlikud ja head spetsialistid, nemad tööta ei jää," ütles ta.

Siiski sõnas Erkmann, et Paikuse saeveski sulgemine on kaotus kogu piirkonnale, sest ka teiste valdade elanikud käivad seal tööl. "Kaljult alla viskuma ei hakka. Ka majanduse taandumist tuleb kavandada, kuigi arengu planeerimine on meeldivam. Kuid majandus on sinusoid," lisas ta.

Erkmann märkis, et täpsem mõju selgub tulumaksu laekumisel. Tema sõnul on 51 protsenti nende eelarvest üksikisiku tulumaks ja neil valdadel on lihtsam, kus riigi toetus on suurem, sest riigilt abi loota ei ole. "Peame oma mõistusega hakkama saama."

RMK: Paikuse saeveski sulgemine on halb uudis

Riigi Metsamajanduse Keskuse turundusjuht Ulvar Kaubi ütles, et laias laastus on Paikuse saeveski sulgemine halb uudis kõigile.

"See on asjade loogiline jätk, kuna Venemaa puidutollid tõusevad 1. jaanuaril," nentis Kaubi.

On raske aasta ja järgmine tuleb raskem.

Ulvar Kaubi, Riigi Metsamajanduse Keskuse turundusjuht Ta lisas, et Eestis on piisavalt saeveskite võimsust, et kodumaist palki töödelda. "Saetööstuse konkurents jääb hõredamaks ja probleeme võib olla edelapiirkonna metsaomanikel, sest seal on ilusad kuusemetsad," sõnas ta.

Kaubi sõnul mõjutab Venemaa puidutollide tõus kogu Eesti metsatööstust. "Soome ja Rootsi firmad hakkavad kohalikult turult puitu ostma ja Balti riigid jäävad kiiluna vahele, sest nad muutuvad Venemaa varustamise äralangemisega vähem atraktiivseks ja ostuhuvi on äärmiselt kehv," lisas ta. Rootsi ja Soome metsatöötlejad nimelt koondavad oma tootmise kodumaale ja eelistavad kodumaist puitu.

Kaubi selgitas, et kuna Eesti mets on väga mitmekesine ja siin ei ole selliseid palgipõlde nagu ida pool ja Lõuna-Ameerikas, on Venemaa palgi ärakukkumisega raskem müüa ka paberi- ja küttepuud, sest palki on Eestis ka oma saetööstuse tarbeks vähe. "Kui saaksime vaid puude tüved maha võtta ja ladvad metsa jätta, oleks kõik väga hea," ütles ta.

Ka on puiduhinnad kukkunud. "Reaalsus on see, et puiduhinnad on 50 protsenti kukkunud ja on kohati nelja aasta tagusel tasemel. Ainukesena ei ole kukkunud küttepuude hind, mis on samale tasemele jäänud," lisas Kaubi.

"On raske aasta ja järgmine tuleb raskem. Pikki kokkuleppeid ei sõlmita, on ühe kuu lepingud ja raske on kuskilt saada paremaid hindu," ütles ta.

Autor: Mariliis Pinn, Hille Tressum