Taliga: töötukassa kannataks miinust 10 aastat

„Töötukassa nõukogus ei ole seda teemat sellisest aspektist küll käsitletud ja et see teema seoses eelarve probleemistikuga üleüldse valitsuses päevakorral on, see oli tõeline uudispomm,“ kommenteeris ta, kuuldes maksumäära tõstmisest.

„Siin on kusagil mingisugune probleem, kuna töötukassa nõukogu on see institutsioon, kes teeb valitsusele ettepaneku töötuskindlustuse maksemäära kohta. See pole riigimaks, mida valitsus saab otsustada, et muudame seadust ja kehtestame uue maksemäära,“ rääkis ta.

„Minu jaoks tekitab see uudis kummastust, midagi on keegi kusagil mööda pannud… Ma võin aru saada, et see võib olla poliitiline tahe, aga siduvat juriidilist otsust, mis oleks õigusakt, ei saa valitsus niimoodi teha. Selleks on oma protseduur, mis algab töötukassa nõukogu ettepanekuga,“ märkis Taliga. „Teine teema on see, et mis on üldse töötuskindlustuse ja selle maksemäära mõte.“

„Kui majanduses on head ajad, siis võib makse väheneda ja kui majanduses on halvad ajad, siis headel aegadel kogutud maksega ei suurendata seda koormust veelgi. Vaid halval ajal kasutatakse ära heal ajal kogutud varu,“ selgitas Taliga.

„See varu on täna töötukassas laias laastus 3 miljardit krooni. Töötukassa ja ametiühingute keskliidu poolelt olen alati öelnud, et tagavara läheb vaja siis, kui tööpuudus kasvab ja on vaja teha väljamakseid, kui me ei taha majandust täiendavalt maha jahutada.“

"Töötuskassa on teinud arvestused mõni aeg tagasi, et nemad suudavad tänase maksemäära juures teha kolm aastat väljamakseid ilma igasuguste probleemideta nii, et varudes mingisugust tõsist tagasilööki tuleks. Miinusesse see kassa ei lähe nii peagi," lisas ta.

Taliga ütles, et kui vaadata numbreid, mis töötukassa on vahepeal välja maksnud, siis esimesel poolaastal maksti välja töötutele töötuskindlustushüvitist koos sotsiaalmaksuga ligikaudu 180 miljonit krooni. "Ning tööandja hüvitisi 110 miljonit, et kokku ligi 300 miljonit poole aastaga."

„Aasta baasil on see 600 miljonit krooni ning kui see number kasvab ka kahekordseks, siis on see 1,2 miljardit. Ning kui raha üldse juurde ei tuleks, siis samal tasemel elaks kaks ja pool aastalt täiesti rahulikult. Samal ajal aga laekub raha koguaeg juurde ja tänavuaastane laekumine on planeeritud ca 750 miljonit krooni.“

„Kui laekub 750 miljonit ning väljamakseid tehakse 600 miljonit ei teki täna isegi aastalaekumistest miinust,“ lisas ta. „Võib-olla järgmine aasta tekib väike miinus, mis on maksimum 300 miljonit. 3 miljardi puhul kannatab sellist miinust 10 aastat välja,“ tegi ta arvestuse.

„Omaltpoolt hakkame seda teemat arutama, kui aeg kätte jõuab. EAKL juhatuse pädevuses on neid otsuseid teha ja kindlasti oktoobri jooksul oma seisukoha selles küsimuses kujundame. 1. novembriks peab töötukassa nõukogu tegema ettepaneku valitsusele,“ rääkis ta.

Taliga ütles, et ta ei arva, et töötukindlustusmaksu määra mitte tõstmine on vältimatu. „Siin on terve rida tegureid, mis seda mõjutavad ning võtan eilset uudist kui valitsuse poliitilist tahteavaldust.“