Noop: riik saeb tooli jalgu, millel ise istub

"Igasugused maksutõstmised on reeglina pikalt ette teada ning valitsus on üks kord käitunud riigimehelikult kuskil 2005. aastal kui otsustati, et alkoholiaktsiis tõuseb 2006, 2007, ja 2008. aastal 5%," ütles ta.

Ta rääkis, et selle aasta alguses tõusis alkoholiaktsiis 10% ja 1. juulil 20% kui seda põhjendati vajadusega püüda 2011. aasta inflatsiooni koefitsienti, et siis eurole üle minna. "Siis anti selge lubadus, et pärast enam aktsiisitõusu ei tule."

"Alkoholiaktsiis on niigi ülekohtuselt kõrge ning lisatakse veel 15%. Olen väga pettunud riigis, et ei see täida oma lubadusi. See mõjub kogu ettevõtluskeskkonnale frustreerivalt, kui me ei tea absoluutselt ette, mida oodata. See raskendab raha planeerimist, tahaks palku tõsta, aga siis otsustatakse taas riigimaksu tõsta," sõnas ta.

Noop ütles, et kui rääkida selle aasta 10% pluss 20% alkoholiaktsiisi tõusu mõjust, tähendab see, et juulis-augustis on olnud müügid väiksemad. "Augustis oli müük ligi 30% väiksem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga."

"Kui valitsus tõstab veel 15% aktsiisi ja loodab saada miljoneid riigieelarvesse lisaks, siis neid ta kindlasti ei saa. Sest turg kukub," rääkis ta. "Turg ei kuku tõenäoliselt 15%, kuid olen enam kui kindel, et 10%," tõdes Noop. "Valitsus sellega midagi ei saavuta ja oma raha kätte ei saa," ütles ta.

"Alkoholi sektor on üks pool. Hullem pool on see, et selle tööstusega on seotud teine tööstus, see on turismisektor. Mis on tegelikult aidanud riigi jooksevkonto defitsiiti tasakaalus hoida," ütles ta.

"Me võime unistada, et turistid käivad siin vanalinna torne imetlemas, kuid turistide jaoks on ääretult oluline toit, söök ja jook, ja selle hinnatase ning kvaliteet. Päris kindlasti oma hinnatasemelt läheme enamus Euroopa riikidest vähemalt joogi poolelt selgelt mööda. Eesti hakkab kindlasti turiste kaotama ning seda naaberriikidele," lisas ta. "Valitsus ütleb küll, et Läti, Leedu plaanivad ka alkoholiaktsiisi tõsta, kuid tase on kolm korda madalam ja vahe jääb ikkagi kolmekordseks."

"Olen pettunud, et riik tundub unustavat ära, et mille arvelt ta eksisteerida saab. Riik saab eksisteerida ainult ettevõtete arvelt. Riigile mujalt makse ei laeku ja mujalt riik raha ei saa. Riik teeb praegu kõik endast oleneva, et ettevõtluskeskkonda rikkuda," möönis Noop.

"Kui on vaja eelarve auke lappida, siis on vaja pingutada püksirihma, mitte teha majanduskeskkonda halvemaks - millega kokkuvõttes saetakse kõiki jalgu toolil, mille peal valitsus ise istub," ütles ettevõtte juht. "Reformierakond, kes on võidelnud ettevõtluskeskkonna nimel, pole sellel korral küll mingeid võitlusi pidanud."

"Salaalkohol tuleb kindlasti turule tagasi, halvendatakse majanduskeskkonda, antakse hoop turismisektorile ja kogu alkoholitööstusele ning missugust rahva tervist sellega kokkuvõttes parandatakse. Salaalkoholiga rahva tervist ei paranda," tõdes ta.

"Kurb olen pettunud. Mis riik see on, kus iga poole aasta tagant makse väänatakse - see pole stabiilne majanduskeskkond. Kindlasti tuleb tegevust koomale tõmmata. Halva ja vaenuliku ettevõtluskeskkonnaga tekitab riik probleeme ainult iseendale ja oma jätkusuutlikkusele," ütles Noop.