• OMX Baltic0,09%271,91
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn0,33%1 732,68
  • OMX Vilnius−0,22%1 064,37
  • S&P 5000,37%5 952,68
  • DOW 30−0,17%42 769,03
  • Nasdaq 0,74%19 716,85
  • FTSE 1000,22%8 102,72
  • Nikkei 2251,19%39 161,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,38
  • OMX Baltic0,09%271,91
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn0,33%1 732,68
  • OMX Vilnius−0,22%1 064,37
  • S&P 5000,37%5 952,68
  • DOW 30−0,17%42 769,03
  • Nasdaq 0,74%19 716,85
  • FTSE 1000,22%8 102,72
  • Nikkei 2251,19%39 161,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,38
  • 12.09.08, 12:47
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Prantsuse minister: peame tõestama Euroopa võimekust

Oma kommentaaris tunnistab Prantsusmaa majandus- ja rahandusminister Christine Lagarde, et Euroopa rahandusministrid kogunevad täna Nizzas majanduse jaoks raskel ajal, kuid seda enam soovib Lagarde, et leitaks ühine lahendus tänastele probleemidele.
Järgneb Christine Lagarde arvamusartikkel.
1. juulist kuni aasta lõpuni on Prantsusmaa Euroopa Liidu eesistujamaaks. Meie riigil on au ning samuti vastutus esindada sellel kontinendil elavat 495 millionit meest ja naist, kes ootavad oma juhtidelt julget tegutsemist ja uuendusi.
Sel reedel ja laupäeval juhatan ma Nizzas toimuvat mitteformaalset ECOFIN – i Nõukogu. Meie kutsel tulevad kokku 27 Euroopa Liidu liikmesriigi majandus- ja rahandusministrid, keskpankade juhid, Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja Euroopa Investeerimispanga esindajad, et teha kokkuvõte Euroopa majanduslikust ja rahanduslikust olukorrast.
Esimest korda on seda debatti juhtimas naine. Võtan suure uhkusega vastu mulle avanenud võimaluse ning kavatsen sellele väljakutsele kindlameelselt vastu astuda. See annab ühtlasi tunnistust arengutest ja edusammudest, mis võimaldavad naistel leida oma kohta Euroopa tuleviku ülesehitamises.
Kohtumine leiab aset Euroopa majandusele raskel ajal. Juba terve aasta vältel on Euroopale osaks saanud “kolmekordne välisšokk”: finantskriis, mis sai alguse Ameerika Ühendriikidest ning mis õgvendas meie majanduse finantsmehhanisme; kütusehinna tõus, millest tuleneb ettevõtete toodangu hinna kallinemine ja mis vähendab meie kodanike ostujõudu; lõpetuseks, euro tugevus vähendab Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet. Need tagasilöögid, koos ülemaailmse nõudluse aeglustumisega, on tugevalt pidurdanud Euroopa majandusarengut. Teises kvartalis, kahanes euroala majandus 0,2%, seda esimest korda peale eurotsooni loomist ning kogu Euroopa Liidus oli langus 0,1%.
Seistes silmitsi kujunenud olukorraga sooviksin, et meie, Euroopa Liidu rahandusministrid, leiaksime ühise lahenduse. Kõigil 27 Euroopa Liidu liikmesriigil on oma eripärad ning nendega tuleb arvestada. Astudes vastu meie majandusruumi rõhuvale olukorrale, peame leidma ühised lahendused, et tõestada Euroopa võimekust. Praeguses olukorras on minu seisukohalt kõige olulisem, et Euroopa lõpetaks paigaltammumise. Me peame jätkama käsilolevaid struktuurireforme tänu millele on Euroopa viie aastaga loonud 14,3 miljonit töökohta.
Me peame ründama halva juuri ja taastama usalduse finantssüsteemi vastu. Vastavalt 2007. aasta oktoobris ministrite poolt vastu võetud finantstasakaalu programmile peame tegema pingutusi tagamaks finantstegevuse läbipaistvuse, suurendamaks järelvalvet reitinguagentuuride üle, kes mängivad tähtsat rolli süsteemi stabiilsuse tagamisel Euroopa tasemel ning kindlustama, et finantstegelased tuleksid riskisituatsioonidega paremini toime.
Sooviksin teha nii, et Euroopa omaks edaspidi tugevdatud kontrollmehhanisme, mis võimaldaksid tulevikus kriise ennetada ja paremini vastu panna finantsilisele ebastabiilsusele. Seega on paremini koordineeritud finantssektori järelvalve Euroopas hädavajalik ning püüan teha kõik minust oleneva, et see saaks lähiajal teoks. Ilma stabiilse, läbipaistva ja kõigile ühtse süsteemita ning ilma finantsmaailma juhtimisreegliteta ei tule usaldus kunagi tagasi.
Eriti suurt tähelepanu tuleb pöörata ettevõtete rahastamisele. Ettevõtted annavad tööd miljonitele peredele, moodustades poole kogu Euroopa tööturust ja majanduskasvust ning osaledes otsustaval määral meie kontinendi õitsengule kaasaaitamises.On eluliselt oluline, et
nad saaksid areneda takistusteta ja omaksid piisavalt rahalisi vahendeid selle arengu kindlustamiseks. Teen ettepaneku rohkem mobiliseerida Euroopa Investeerimispanga vahendeid.
Prantsusmaa eesistumisperioodi eesmärgiks on jõuda konsensuseni, et rahanduslik ja majanduslik Euroopa oleks esirinnas võitluses majanduskasvu ja tööhõive hüvanguks. Meie kultuurid ja tundenüansid on erinevad, kuid olen veendunud, et kui me soovime taasleida majanduskasvu rada, peame ühiselt tegutsema ja ellu viima struktuurireformid. See on tee, mida pakun oma Euroopa kolleegidele.
Meie kaaskodanikud ootavad oma juhtidelt konkreetseid vastuseid, mis aitaksid neid ületada nende ette kerkinud raskuseid. Meil pole õigust neile pettumust valmistada.

Seotud lood

Uudised
  • 30.09.08, 11:59
Sarkozy kutsub kokku globaalse finantskriisi tippkohtumise
Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy kinnitas, et Euroopa tipp-poliitikud kohtuvad järgmisel nädalal Pariisis, et ette valmistada alus võimalikule uuele rahvusvahelisele finantssüsteemile.
Uudised
  • 11.10.08, 19:35
Sarkozy ja Merkel kutsuvad eurotsooni ühistele tegudele
Prantsusmaa ja Saksamaa liidrid uuendasid kutset Euroopa valitsustele, et homme tegeleda ühiselt finantskriisi küsimustega. Liidrid ütlesid, et 15 eurotsooni riiki plaanivad kokku leppida meetmetes, millega vastatakse kriisile.
Uudised
  • 14.09.08, 14:02
Euroopa Liit ei „põleta“ raha majanduse elavdamiseks
Nädalavahetusel Nice’is koos olnud Euroopa Liidu rahandusministrid ja keskpankurid ei näe vajadust USA eeskuju järgida ning aeglustuvat majandust intressikärbete ja rahasüstidega ergutada.
  • ST
Sisuturundus
  • 21.12.24, 16:39
Hea eeskuju: kaitsevägi hävitas eelmise digikoristuse käigus ca 40 terabaiti digiprügi
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele