Euroopa Liit ei „põleta“ raha majanduse elavdamiseks

Ehkki euroala majanduskasv teises kvartalis kasvamise asemel hoopis 0,2% kahanes, toonitasid rahandusjuhid, et inflatsiooni ja eelarvedefitsiidi kontrolli all hoidmine on majanduskasvu ergutamisest olulisem, vahendas Bloomberg.

Maksumaksja raha kasutamine majanduskasvu ergutamiseks on sama hea kui „raha põletamine“, ütles Saksamaa rahandusminister Peer Steinbrück. Euroopa keskpanga juht Jean-Claude Trichet aga kordas, et inflatsioon on jätkuvalt „palju kiirem, kui meie hinnastabiilsuse definitsioon määratleb“.

Euroopa majanduskasv aeglustub kiiresti, ehkki euro nõrgenemine dollari suhtes ning nafta hinna langus on veidi kergendust toonud. Juuli tipust, kus euro maksis 1,6038 dollarit, on ühisraha tagurdanud ca 13%, nafta hind on langenud juuli tipust ligi 30%. Majanduse kiiret toibumist ekspordi vedamisel aga oodata ei ole, selleks on euro kurss jätkuvat liiga kõrgel, tõdesid rahandusjuhid.

Uuesti euroala rahandusministrite nõukogu juhiks nimetatud Luksemburgi rahandusminister Jean-Claude Juncker tõrjus süüdistusi, et Euroopa ametnikud „vaatavad toimuvat pealt flegmaatilise ükskõiksusega“, samas kui majanduskasv aeglustub. Selle asemel püütakse vältida läinud sajandi seitsmekümnendate ja kaheksakümnendate aastate kordumist, kus suured maksukärped ei suutnud kasvu stimuleerida.

„Real Euroopa riikidel on 1970nendate aastatega väga halvad kogemused. See tõi eelarvedefitsiitide ja avaliku sektori võla kasvu ning koormas järgmised põlvkonnad võla teenindamise kuludega. Vastu saadi väga väikest kasu,“ ütles Juncker.

USA eeskuju, kus keskpank on läinud aasta septembrist intresse 3,25 protsendipunkti võrra kärpinud ning valitsus süstinud majandusse 168 miljardit dollarit, Euroopa järgida ei kavatse.

Analüütikud usuvad siiski, et Euroopa Keskpangal tuleb majanduskasvu aeglustudes lõpuks kapituleeruda ja asuda ka euroalal laenuintresse kärpima.

Euroopa Komisjon avalikustas äsja oma uued majandusprognoosid, mille järgi Saksamaa ja Hispaania SKP tänavu kahaneb ning Prantsusmaa ja Itaalia kasv paigale jääb. Kogu euroalale prognoosis komisjon tänavu vaid 1,3%st majanduskasvu, mis on nõrgim 2003. aastast.

ELi rahandusvolinik Joaquin Almunia manitses Euroopa riikide valitsusi eelarvedefitsiiti ohjes hoidma, ehkki 2005. aastal ümber vaadatud stabiilsus- ja kasvupakt lubab normidest majanduse langusperioodil ajutiselt hälbida.