Dividende võib välja võtta kogu kasumi ulatuses

Kui headel aegadel investeeriti kogu kasum äritegevusse, siis nüüd on saanud trendiks võtta teenitud kasum kas kapitali vähendamise või dividendi jaotamisena ühingust välja. Selline teguviis on tekitanud palju küsimusi ja vastukaja. Selles ei ole midagi taunitavat, juhul kui võlausaldajate huvid on sealjuures piisavalt kaitstud, mida aga praegu öelda ei saa.

Tegelikku väljamakstavat dividendi suurust ei tasu otsida sama aasta majandusaasta aruandest ega juhatuse kasumi jaotamise ettepanekust, kuna dividendide lõpliku summa kinnitab omanik. Omanik ei pea lähtuma juhatuse kasumi jaotamise ettepanekust ning võib teha otsuse oma äranägemise järgi.

Juhatuse ja omanike roll ning arusaam raha paigutamisest võib olla väga erinev. Nii võib juhatus soovida investeerida teenitud kasum äriühingu arengusse, kuid omanikud ei näe selles äris nii suurt potentsiaali ning neil võib olla hoopis paremaid investeerimise võimalusi.

Nii näiteks võib olla juhatus teinud ettepaneku jaotada kasumit 2 miljonit krooni, aga omanikud otsustavad jaotada 4 miljonit krooni, millest aasta jooksul makstakse välja 3 miljonit krooni. Aasta lõpul jääb 1 miljon krooni dividende välja maksmata ning see makstakse välja järgnevate aastate jooksul. Väljajaotamisele kuuluv dividend 4 miljonit krooni tuleb kohe pärast otsuse tegemist kajastada kohustuste (passiva) all võlana omanike ees ning selle võrra ühingu eelmiste perioodide jaotamata kasum väheneb.

Võlausaldajatele annaks parema kaitse see, kui kasumi jaotamise otsus tuleks nende ühingute osalt, kes ei ole kantud EVKsse, kohe ka äriregistrisse esitada ning see oleks kõigile avalikult kättesaadav. Samuti peaksid ühingud teavitama EVKd ka juhul, kui nad otsustasid kasumit mitte jaotada. See annaks äriühingu majandusseisust parema ülevaate ega saa öelda, et omanike huvid selle tagajärjel kahjustuksid.

Võlausaldajatel oleks kasulik nõuda lepingutesse sätteid, mille kohaselt tehingu teine pool peaks teavitama kasumi jaotamisest, jagunemisest, ühinemisest, kapitali vähendamisest, enamusomaniku osade/aktsiate võõrandamisest. Sellised kohustused tuleks tagada leppetrahviga. Isegi siis, kui dividendide jaotamisega seonduv info oleks täielikult avalikult kättesaadav, oleks ebamõistlik eeldada, et iga päev kontrollitaks koostööpartnerite andmeid.