Firmade likvideerija: alati on võimalik jätkata uue ja puhta firmaga

Praeguses majandusolukorras peaks iga ettevõtte omanikering võtma hetkeks aja maha ja püüdma hinnata oma ettevõtte ehk juriidilise isiku elujõulisust. Arvestada tuleks muu hulgas ka tulevikus tekkida võivaid riske, vaidlusi jne. Ettevõtte sulgemine ei pruugi tingimata tähendada tegevuse lõpetamist antud valdkonnas, alati on võimalik jätkata uue ja puhta ettevõttega.

Olemas on ka mingi täiendav infokogum, kolmas mõõde, mis on olemas vaid omanikel, ja omanikud peavad olema suutelised hindama ettevõtte elujõulisust sõltumata bilansist. Oma praktika jooksul olen näinud suurepärase bilansiga ettevõtteid, mis on täiesti maksevõimetud. Samuti olen kohanud ettevõtteid, mille bilanss tekitab audiitorile õudusunenägusid, kuid mis on täiesti elusad s.o suutelised täitma tähtajaliselt oma finantskohustusi.

Praeguse Eesti ja pea kogu läänemaailma majandusraskuste taustal on minu nägemus pärit talupojatarkustest – kui tööloom hakkab hädiseks jääma, tuleb kutsuda tõpratohter aadrit laskma. Tuleb lihtsalt veidi paha verd välja lasta, et uus saaks peale tulla. Majanduse üldpildis tähendab see, et suuremate emotsioonideta tuleks vinduma läinud ettevõtted lõhki lasta. Metoodika ei oma sealjuures tähtsust, olgu instrumendiks siis likvideerimine, pankrot, ühinemine, jagunemine, tegevuse peatamine, lõpetamine vms. Oluline on saada valesti veerev käru pidama, enne kui ta kummuli lennates ka omanikud kaasa kisub.

Minu silm täheldab praeguses olukorras tugevaid sarnasusi 1998. a majanduslangusega. Languse generaator on ilmselt erinev, kuid protsessi kulg on sarnane. 1998. aastal toimusid mingid nähtused, mis keerasid kiire tõusu esialgu seisakuks, siis languseks ja 2001. aastast alates algas taastumine.

Seekord hakkasid esimesed kaudsed märgid ilmnema 2006. viimases kvartalis. Veel 2007. aasta alguses kuulutasid avalikud infokanalid järjekindlalt, et majandusega on kõik üliheas korras. Selle taustal oli hämmastav kuulda klientidelt, et tellimused kaovad, võlgnevused kasvavad jne.

Ja oh imet – suve lõpuks muutus avalikuks saladuseks, et tegelikult on selleks korraks pidu läbi. Praeguseks ehk siis 2008. aasta sügiseks on selge, et olukorra normaliseerimiseks tuleb teha ettevõtte tasandil raskeid otsuseid.

Ettevõte on nagu tööloom, mille eesmärgiks on toota omanikele hüvesid. Kui ta neid eesmärke enam ei täida, ei ole põhjust teda ka enam toita ja hoida. Kui hästi läheb, saab tööloomast pärast hukkamist veidi vorsti või muid lihatooteid.

Ettevõttest jääb pärast igapäevase tegevuse lõpetamist järele juriidiline isik ja veidi varasid, kui tegevus lõpetatakse õigel ajal. Kui jäädakse hiljaks, on jääkvarad negatiivsed - võlgnevused. Järgneb pankrot või likvideerimine, samuti on võimalikud kompromisskokkulepped võlausaldajatega, lisaraha sissetoomine ettevõttesse jne.