Riigikogu liige Taavi Veskimägi ütles, et
sõltumatute reitinguagentuuride hinnangutesse tuleb suhtuda üsna kriitiliselt,
kuna keerulisemad ajad jõuavad meieni alles selle aasta lõpus.
„Maailma majanduses on enneolematult ettearvamatud ajad,“ märkis Veskimägi. „Eestit on seni tõesti suhteliselt vähe mõjutanud kütuse ja toidu hindade järsk kasv, globaalsetele finantsturgudel toimuv, teravnenud julgeoleku olukord maailmas,“ lisas ta.
„Aga see mõju hakkab Eestisse alles jõudma selle aasta lõpus, järgmise alguses. Keerulisemad ajad on alles ees. Ja kõik märgid näitavad, et tegemist ei ole kevadise nohuga, mis kiiresti üle läheb. Majanduse paigalseis võib kesta pikalt,“ rääkis Veskimägi.
„Kergemini tulevad sellest kriisist välja need riigid, mille fundamentaalsed tegurid on korras. Eestil on siin kindlasti tugev positsioon, seda aga peaasjalikult mitte viimaste aastate, vaid varasema tegevuse tulemusena. Viimastel aastatel on olnud ühiskonnas heade aegadega kaasuv rahuolu ja vajalikke struktuurseid reforme pole tehtud, euroalaga ühinemine lasti käest. Seega on Eesti viimastel aastatel andnud palju oma varasemast suhtelisest edust käest,“ sõnas ta.
Veskimägi ütles, et sõltumatute reitinguagentuuride hinnangutesse tuleb suhtuda üsna kriitiliselt. „Viimastel aastatel nende poolt antud hinnangud on osutunud paljudel juhtudel eksitavateks. Kindlasti tuleb käesoleva globaalse finantskriisi valguses vaadata üle ka sõltumatute reitinguagentuuride usaldusväärsuse ja läbipaistvuse reeglid. Mida ikka nendepoolt antavad reitingud tähendavad ja millele need tuginevad.“
„Mina ei näe hetkel midagi positiivset peale majanduse seiskumisest lähtuva jooksevkonto tasakaalustumise. Aga see on tagajärg. Vaadates reaalmajanduses toimuvat, siis Eesti kapital ja tööjõud liiguvad välja, värsket raha läbi pankade peale ei tule, inflatsioon jääb kõrgeks, intressimäärad lähevad ülesse, eelarve läheb defitsiiti,“ rääkis ta.
„Eestil ei ole rahuloluks ei majanduse struktuuri ega tuleviku väljavaadetega mingit alust. Tänast olukorda tuleb kasutada struktuursete reformide teostamiseks ja seeläbi uute arengueelduste loomiseks,“ ütles Veskimägi.
Seotud lood
Moody'se aastases analüüsis tuuakse
välja Maailmapanga indeks, mis mõõdab valitsuse efektiivsust ning
annab Eesti valitsusele 2007. aastal kõrgeima positsiooni Kesk- ja
Ida-Euroopas.
Moody'se aastane analüüs Eesti
majandusele märgib, et kui SKP aastane kasv jääb 5-6% juurde,
siis isegi sellise suhteliselt kõrge kasvu juures kulub Eestil euroala
riikide majandusele järelejõudmiseks 10-15 aastat.
Eesti Arengufondi majandusekspert Heido
Vitsur ütles, et Moody'se hinnang Eestile saigi ainult positiivne olla, kuna
meil on hirmtugev positsioon keskmise ELi riigiga võrreldes.
Mõned trendid jäävad meiega kauaks, mõned kaovad sootuks ja mõned muutuvad, kohanedes hetkeolukorraga. Ettevõtete keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisstandardid (Environmental, Social and Governance – ESG) peavad muutuma, seda eriti seoses eelseisvate struktuursete muutustega poliitikas. Olukord näib olevat Trumpi tulekuga kardinaalselt muutunud, kuid tegelikult on muutused toimunud juba päris pikka aega.