Valitsuse käitumine on olnud ratsionaalne
ja kuna Venemaa on survet avaldanud, ei ole olnud Eesti valitsusel ka võimalik
palju sõbralikum olla, ütles aripaev.ee-le Tartu Ülikooli rahvusvaheliste suhete
lektor Viljar Veebel.
„Kõik need katsed, kui on püütud olla sõbralikum ja vastutulelikum, on pigem andnud vastupidise tulemuse,“ sõnas Veebel, kes kohe lisas, et see ei tähenda, et enam parema läbisaamise katseid tegema ei pea. „Praegune jäikus ei pea kestma jääma, aga ma arvan, et see on kahepoolselt välja kujunenud suhe. Mõlemad pooled on valinud sellise läbisaamiseviisi.“
Politoloogi sõnul peegeldab Eesti valitsuse käitumine ja suhtumine Venemaasse seda, kuidas Venemaa ise on suhet defineerinud. „Ega seal ei saa pehmemalt käituda ka. Kui pehmemalt käituksime, võiks see surve veel suuremaks minna,“ ütles Veebel ja lisas: „Võib-olla on olnud hetki, kus on üle pingutatud, näiteks Gruusia kriisi ajal oldi ehk natuke üliemotsionaalne, aga kui pikemat perioodi vaadata, siis on see suhtlemise jäikus mõistetav. See, millest see on tulenenud.“
Veebeli sõnul üritab Venemaa teha päris palju, et ettevõtjad näeks asju nii, et poliitilised suhted takistavad äri, ja oma valitsusele survet avaldaks. „Kui selline küsimus juba tõstatub, on see Venemaa edukas poliitika, et nad on suutnud meie oma ettevõtjad panna mõtlema sellele, et meie valitsus peaks aitama neil kasumit teenida,“ ütles Veebel.
Teisalt ütles Veebel, et sellistes püüdlustes pole mitte midagi uut. Sama teeb Läänemaailm investeeringute kaudu Venemaaga ja Venemaa omakorda Eestiga. „Kindlasti ettevõtjate kasumid suureneks, kui valitsus oleks pehmema stiili peal, ja ma arvan, et see ongi Venemaa sõnum, et andke meile kõigis küsimustes järele ja teie ettevõtjad saavad suuremat kasumit,“ sõnas politoloog ning lisas rõhutatult: „See ei tähenda, et seda peaks tegema. See oleks oma suveräänsuse vahetamine raha vastu.“
Nõo Lihatööstuse ASi üks omanik ja juht Toomas Kruustük ütles esialgu, et ei tahaks Eesti valitsuse Vene-vaenulikkuse teemat üldse kommenteerida. "Ma arvan, et sõltumata valitsusest, kui tahetakse eksportida, siis need vahendid leitakse, see ei ole nüüd valitsuse vaenulikkuses kinni," lisas ta kommentaariks küsimusele, kas valitsustevahelised suhtes mõjutavad eksportivaid ettevõtjaid ja ettevõtteid.
Aripaev.ee küsis tänase päevaküsimusena, et kas Eesti valitsus on liiga Vene-vaenulik.
Seotud lood
Need, kes väidavad, et majandussuhted
Venemaaga on halvenenud, ei tunne fakte, ütles peaminister Andrus Ansip
riigikogu tänases infotunnis.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.