Transiidieksperdi Raivo Vare sõnul pole
valitsus tehtud vigadest õppust võtnud ning kuna valitsus ei vaata tulevikku,
siis ootab meid uuel aastal tõenäoliselt SOS-olukord.
„Kõige suurem probleem on see, et valitsus ei vaata ette. Teiseks probleemiks on kommunikatsioon, see kui toru enam üldse ei tõsteta. Kui juba ettevõtja ütleb, et on jama, siis ongi jama! Kui juba ettevõtjad koos ametiühinguga asju arutavad, no siis on täielik SOS-olukord. Kuid see ei koti kedagi, keegi ei tõsta toru! Brüsselis imestatakse, et meil siin selline jama on,“ illustreeris Vare tekkinud olukorda hämmeldunult, kuid kinnitas, et SOS-olukorda meil veel pole, kuid tõenäoliselt saabub kriitiline piir uuel aastal.
„Ma arvan, et SOS-olukord hakkab eskaleeruma aasta lõpus ja uue aasta alguses. Teiseks ma ennustan, et jõulumüügid, mis tavaliselt on toonud riigikaukasse kõvasti raha, need tänavu kukuvad kapitaalselt,“ märkis Vare, kelle sõnul järgneb kõigele sellele veel ka tavapärane aasta alguse mõõn, kui laekumised langevad ja nii ettevõtjatele kui ka riigile laekub vähem raha.
Vare arvates peaks valitsus esimese asjana loobuma optimistlikust kasvuprognoosist. Samuti iseloomustas ta vahepeal arutlusel olnud maksude tõstmise plaani kui tulekahju kustutamist bensiiniga. „Maksude tõstmine oleks hetkelahendus, kuid juba on näha alkoholiaktsiiside pealt, et see ei tööta. Mõistlikult reguleeritud maksud toovad üldjuhul riigikassasse rohkem sisse. Vähem kavaldamist ja vähem jamamist,“ soovitas Vare valitsusele.
„Mureallikaks pole mitte see, mis täna juhtub, sest kuidagi traageldatakse ju ikka miskit ära. Vaid see, et õppetundi pole mitte mingisugust, see on täiesti masendav! Keegi isegi ei diskuteeri sel teemal,“ oli Vare pettunud.
Need valitsuse otsused, mis tänase olukorrani viisid, tehti Vare sõnul eufoorias juba aasta ja kaks tagasi. „Meil on prognoosid allapool igasugust arvestust, valitsus ei kasuta prognostikat, mis oleks konjunktuurivaba, ehk siis ei kasutata alternatiivstsenaariumite planeerimisi ilmselt põhimõtteliselt, sest see pole poliitiliselt ju mugav ja see toob kaasa selle, et tehakse valed otsused, virutatakse seadustega rahalaotamise mängureeglid paika ja siis pärast hädaldatakse, et ennäe imet, 18 miljardit tuleb raha juurde, aga kõik kaob ära ja jääb puudu ka veel ja keegi ei tea kuhu see raha läks,“ oli Vare valitsuse töös pettunud.
Valitsus, tunnista oma vigu!
Vare arvates on tänasel päeval valitsuse tööd kritiseerida suhteliselt perspektiivitu, pigem peaks tema sõnul valitsus õppima sellest, mis viis majanduslanguse ja lõhkise eelarveni. „Pange tähele, eelarvedebatis ei arutata põhimõtteliselt teemat, mis selleni viis! Arutatakse seda, milline on praegune olukord ja kust annab kokku hoida, kuid kaks teemat on tabu – omaenese kokkuhoid ja nö tehtud otsused, mida oleks vaja ümber vaadata või vähemalt teadvustada endale, et need olid valed otsused,“ oli Vare telefonis kuuldavalt ärritatud.
See, et majandus käib tsüklitena, et midagi hakkab toimuma, see oli Vare sõnul juba ammu teada. „Nagu üks „juhtjõud“ armastab öelda, et statistika seda ei näita – no tule taevas appi! Statistika ju näitabki pool aastat hiljem ja sedagi mitte lõplikult,“ lausus Vare, kelle sõnul peaks valitsus rohkem ettepoole vaatama.
Vare sõnul on üldine majanduslik ebakindlus suurenenud ning probleeme tekib peale kinnisvaraettevõtete ja ehitajate ka teistel. Tema sõnul ebakindlus vaid süveneb ning see tähendab seda, et inimesed ei taha võtta pikaajalisi riske. „See on üks seletus fenomenile, mis meil kevad-suvel oli, et kaubandusel läks hästi! Tegelikult on nõukogude ajast inimeste mällu sööbinud, et kui hakkab mingi jama, siis tuleb varuda soola ja tikke. Ja kui on inflatsioonimured, siis tuleb osta pikaaegse kasutusega kaupu, sest need kallinevad,“ lausus Vare, tuues seda kevad-suve aegse kaubanduse edukuse põhjuseks, kui inimesed asusid nö pikaaegseid kaupu varuma. Statistika kajastas tema sõnul siis ka ilusamat pilti, kuid tegelik pilt tuleb Vare sõnul välja alles uue aasta teises kvartalis. „Eurovalimiste eelsel perioodil alles tulevad võib-olla esimesed tõsiseltvõetavad signaalid. Kedagi ei huvita, et maja põleb ja on vaja võtta rivvi ja hakata ämbreid edasi andma ja kustutama“ iseloomustas Vare praegust olukorda valitsuses.
Seotud lood
Ülemiste City juhi Gunnar Kobini
sõnul viibis peaminister Andrus Ansip eelarvekriisi ajal Horvaatias ja
õpetas sealseid juhte, selle asemel, et kodus "tulekahjut" likvideerida.
Ülemiste City juht Gunnar Kobin toob
tänases Postimehe arvamusloos välja mõned nimed, kes kuuluksid tema poolt kokku
pandud ideaalvalitsusse. Peaministriks pakub ta näiteks arengufondi nõukogu
esimeest Indrek Neivelti.
Ülemiste City juhi Gunnar Kobini arvates ei
julge karjääripoliitikud teha raskeid otsuseid, tema arvates tuleks välja otsida
riigi parimad pojad ja need rooli panna, sest vaid nii hakkavad asjad
muutuma.
Freedom Holding Corp. avaldas oma 2025. aasta teise kvartali tulemused, mis näitavad ettevõtte käibes ja puhaskasumis märkimisväärset kasvu. Tulenevalt laienemisest, tõusid ka ettevõtte kulud.