Tallinna Ringkonnakohtu otsusega jäid
jõusse Keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo tehtud ettekirjutused ning
trahvid seadust rikkunud kiirlaenufirmadele.
„Tegemist on pretsedenti loova kohtuotsusega ning see näitab, et seadusest tulenevad nõuded kehtivad kõikidele finantseerimisasutustele võrdselt,“ ütles rahapesu andmebüroo juht Raul Vahtra.
Rahapesu andmebüroo on käesoleval aastal kontrollinud 18 kiirlaenuteenuse pakkujat. Neist vaid viis täitsid kõiki rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse nõudeid. 13-le ettevõtjale tehti ettekirjutused, kuna nad ei täitnud esmasel ärisuhte loomisel kliendi isikusamasuse tõestamise nõuet. See annab aga võimaluse erinevateks pettuseskeemideks, kus teise inimese andmeid kasutades võetakse tema nimele laenu.
Pärast ettekirjutust hakkas enamik kiirlaenu pakkuvaid firmasid seaduse nõudeid täitma. SMS Laen OÜ, Risicum Capital Estonia OÜ ja Monetti AS vaidlustasid ettekirjutused Tallinna Halduskohtus.
Tallinna Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on rahapesu andmebüroo ettekirjutus Risicum Capital OÜle õigustatud, kuna rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eesmärki ei saa kitsalt seostada ainuüksi kuritegelikul teel saadud raha legaliseerimise või kuritegevuse rahastamise vastase võitlusega üksikjuhtumitel. Selle eesmärk on laiemalt tagada kogu finantssektori ja seeläbi kogu riigi majanduskeskkonna usaldusväärsus. Seaduses sätestatud hoolsusmeetmete täitmine aitab selle eesmärgi saavutamisele vaieldamatult kaasa. Ringkonnakohtu määrus on lõplik ja selle peale ei saa edasi kaevata. Tänaseks on oma avalduse kohtust tagasi võtnud SMS Laen OÜ.
Põhja prefektuuri majanduskuritegude talituse juhi ülemkomissar Rocco Otsa sõnul peaks ettevõtetele määratud trahvide määr juhtima analoogsete firmade tähelepanu vastavate seaduste korrektsele täitmisele. „Suurte rahasummade liigutamine eeldab kõigilt osapooltelt äärmist ettevaatlikkust ja rangust isikute tuvastamisel, mis viib omakorda korruptsiooni ja majanduskuritegevuse pidurdamiseni,“ ütles Ots.
Politsei varasem praktika näitab, et kahjuks tihtipeale ettekirjutustele ei reageerita ja nii antakse võimalus petturitele kuritegude toimepanemiseks. Keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo on 2008. aastal teinud väärteootsused kahe kiirlaenu teenust pakkuva ettevõtte suhtes, määrates karistuseks 250 000 krooni ja 350 000 krooni trahvi. Põhja Politseiprefektuur tegi möödunud nädalal otsuse samuti kahe SMS-laenu teenust pakkuva firma suhtes algatatud väärteoasjas, mille mõlema otsuse kohaselt määrati seaduserikkumise eest ettevõtetele rahatrahv, mis ulatus 250 000 ja 350 000 kroonini.
Ühes näitlikus juhtumis käesoleva aasta veebruaris sõlmis 1987. aastal sündinud Anni lepingu kahe erineva SMS-laenu pakkuva firmaga kasutades võõraid isikuandmeid. Selle tulemusel sattus 1987. aastal sündinud Alli pahaaimamatult ja enda teadmata laenuvõtjaks, kui tema nimel võeti 1000 ja 3000 kroonised SMS-laenud. Võõrale pangakontole kantud kiirlaenu võttis laenutaotleja sularahas välja, jättes endast maha vaid tagasimakse kohustuse ja kiirelt kasvava intressi.
Põhja prefektuuri majanduskuritegude talituse ülemkomissar Rocco Ots loodab, et nii jõustunud kohtuotsus kui ka arvestatav sanktsioon ka väärteorikkumise korral annab inimestele edaspidi rohkem kaitset sattuda analoogsete pettuste ohvriks. Põhja prefektuuri poolt tehtud trahviotsused ei ole veel jõustunud, kuna ettevõtetel on aega vaidlustada need kohtus.
Seotud lood
Teiste laenude kõrval ka SMS-laene
väljastava Koduliising OÜ juhatuse liige Arne Veske ütles aripaev.ee-le, et
laenuandjad ootavad kripo kampaaniate asemel seadusega kehtestatud
regulatsioone.
Rahapesu andmebüroo nõuab, et SMS laenu
soovijaid peab tuvastama konkreetne inimene, ehk laenusoovijale tuleb näost
näkku kohtuda ning tema isikusamasus tuvastada.
Tänavu veebruaris andis Hansapanga Viru
keskuse kontor korduvalt kriminaalkorras karistatud Anni Oravale võõra naise
pangakaardi, mida pettur SMS-laenu võtmisel kasutas.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.