SMS-laenu pettur sai Hansapangalt võõra pangakaardi

1987. aastal sündinud Anni Orav läks 18. veebruaril praeguse Swedbanki Viru keskuse kontorisse, võõra inimese ID-kaart näpus, et SMS-laenu pettuseks internetipanga kasutajatunnust, pangakaarti ja paroole saada. Teller need talle kohe ka andis.

Seejärel võttis Anni Orav viivitamatult kolmest kohast SMS-laenu ja lasi summad kanda Hansapangas olevale kontole. Raha 24 OÜst sai Orav võõra nime all 3000 krooni, Risicum Capital OÜst 1000 krooni ja ASist Kredest 1000 krooni SMS-laenu. 4000 krooni võttis Orav kohe pangakaardiga ka välja ning kulutas ära.

"Anni Orav esines sel moel vale nime all kavatsuseta laenu tagastada," kirjutas kohtunik otsusesse. Sealt võib lugeda, et 25. veebruarist vahi all istunud SMS-laenu petturil puudub haridus, ta ei tööta ega õpi ning varem on pätitüdrukut karistatud juba neljal korral. Eelmisel korral vabanes Orav vanglast ennetähtaegselt.

Juba üheksa päeva pärast laenupettust, 27. veebruaril, sõlmisid Põhja ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Maria Sutt-Tehver, Anni Orav ja tema kaitsja Leelo Viil kriminaalasjas kohtuliku kokkuleppe, millega Orav läks 1,4 aastaks riigitoidule.

"Anni Orav tunnistas ennast süüdistuses täielikult süüdi ja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaalasja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et tema süü on täielikult tõendatud," lisas kohtunik.

Oraval tuleb ID-kaardi omanikule hüvitada 4000 krooni, maksta pärast vanglast vabanemist 6525kroonine sunniraha ning 2283 krooni kaitsjatasu.

Rate.ee-s tutvustab mustajuukseline ja tugevalt võõbatud silmadega petis ennast kui kiisut, kes asub "baltijaama taga pappkarbis". Süsteemi andmetel külastas Anni Orav noorte suhtlusportaali viimati 22. augusti südaööl, ehkki tegelikult istus samal ajal vangis.

Eesti Päevaleht kirjutas ööklubist varastatud ID-kaardiga võetud 5000kroonisest SMS-laenust tänavu märtsis, kuid peale Hansapanga ühegi asjaosalise nime ei nimetanud.

ID-kaardi omanikku hämmastas kevadel kõige enam see, et panga väitel olnud petis temaga äravahetamiseni sarnane ning neil polnud andmeid ID-kaardi sulgemise kohta. Ka ei pidanud Hansapank vajalikuks oma viga tunnistada ega kliendi ees vabandada.

Põhja prefektuuri majanduskuritegude talituse ülemkomissari Rocco Ots ütles toona Eesti Päevalehele, et petise isiku tuvastamisel peab SMS-laenu ja sellega kaasnevad kulud tasuma kurjategija. Kui suli aga leidmata jääb, tuleb välja petetud laen krediidiasutuse kahjumisse kirjutada, lisas Ots.