Riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas oma
tänasel istungil saata täiskogusse esimesele lugemisele riigikogu liikmete ja
kõrgete riigiametnike ametipalku kujundavad eelnõud.
Tänane arutelu komisjonis keskendus eelnõu põhiseaduslikkusele, teatas riigikogu pressitalitus. Arutelust võtsid osa Riigikohtu esimees Märt Rask, õiguskantsler Indrek Teder, Vabariigi Presidenti õigusnõunik Aaro Mõttus ja Riigikontrolli peakontrolör Ülle Madise.
Komisjon tõdes, et eelnõude suhtes ei leita põhiseadusele vastavuse osas ühist seisukohta ning õige oleks suunata arutelu üle täiskogu saali. Mõlemad eelnõud on täiskogus 7. oktoobril. Komisjoni ettepanek on nende eelnõude esimene lugemine lõpetada.
Eelnõu 342 SE reguleerib vaid riigikogu liikmele palga maksmist 2009. aasta jaanuarist kuni 2010. aasta 28. veebruarini. Eelnõu algatamise ajendiks oli soov eraldada riigikogu liikmete palga temaatika eraldi eelnõusse.
Eelnõu 296 SE reguleerib Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmist 2009. aasta jaanuarist kuni 2010. aasta 28. veebruarini. Eesti keskmise palgaga on seotud riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, peaministri, ministri, kaitseväe juhataja, riigikontrolöri, õiguskantsleri, kõigi kohtuastmete kohtunike ning soolise võrdõiguslikkuse voliniku ametipalk. Kaudselt on keskmise palgaga seotud ka teisi ametikohti, näiteks riigisekretäri ning abiministri palk on seotud ministri palgaga.
Seotud lood
Reformierakondlasest põhiseaduskomisjoni
esimehe Väino Linde sõnul otsustas komisjon täna anda riigikogu menetlusse
lisaks kõrgete riigiametnike palkade külmutamise eelnõule ka riigikogu liikmete
palkade külmutamise eelnõu, teatas komisjon.
Ei juhtu just sageli, et Eesti poliitikas
kasutatakse julgelt sõnu «klounaad», «pullitegemine» ja «potjomkinlus». Aga just
nii kirjeldab IRL «vanade sõprade» ehk Keskerakonna ja reformipartei liidu
vastuseisu riigikogulaste palga külmutamisele, kirjutab Postimees.
Riigikogu liikmete palk vabastatakse
keskmise palga sõltuvusest.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.