Töötukassa vara Fortises ohus pole

“Töötukassa vara ei ole Fortise bilansis ja juhul, kui ka varahaldur peaks pankrotistuma, siis tema poolt hallatavaid klientide varasid see ei puuduta,” sõnas töötukassa finantsnõunik Ago Lauri. Ta lisas, et töötukassale pakub depoopanga teenust SEB ja varahaldurid teevad vaid tehingud SEB-s hoitavate varadega.

„Fortis paigutab meie vara, aga see pole otseselt nende käes hoiul. Meie vara asub Eestis,“ kinnitas ka töötukassa nõukogu esimees Harri Taliga. Ta lisas, et Fortise raskustesse sattumine on küll terav teema, kuid valitsuste abioperatsioon näitab, et tõsist riski panga hävimiseks siiski praegu pole.

„Fortise hallata me raha juurde ei anna, see on ammu otsustatud. Kaasame teise varahalduri,“ märkis Taliga. Oktoobri alguses loodetakse teiseks varahalduriks valitud Evli Bank Plc-ga lepingule alla kirjutada.

Rahandusministeerium on omakorda koostanud seadusemuudatuse, millega tahetakse võtta töötukassalt, haigekassalt ja keskkonnainvesteeringute keskuselt õigus hallata oma reserve ja neilt ise tulu teenida.

Muudatuse eesmärk on jätta teenitud tulu hoopis riigieelarvesse, vara haldamine liiguks rahandusministeeriumi alla. „Meie sellega põhimõtteliselt nõus ei ole, nii need asjad ei käi,“ jäi Taliga kindlaks oma vastuseisule valitsuse plaani osas.

Fortis Investments on viimasel ajal töötukassa vara haldamisel silma paistnud kahjumi teenimisega.

Kahe aastaga (juuli 2006 kuni juuli 2008) on Fortis suutnud 2,3 miljardi krooni töötukassa vara investeerimisest teenida vaid 9 miljonit krooni ehk 0,4% kasumit. Varasem tulu mängiti suuresti maha just viimase aasta aja jooksul, mil Fortis teenis töötukassa 2,3 miljardi krooni haldamiselt üle 60 miljoni krooni kahjumit.

Eelmisel aastal investeeris Fortis kolmandiku töötukassa varast USA turule. "Me pole Eesti töötukassa raha otseselt USA hüpoteeklaenude kriisiga seotud võlakirjadesse investeerinud," teatas Fortis siiski oma Londoni kontori kaudu.

Investeerimispank Fortis Investments pidi aga alates eelmise aasta algusest tänavu juunini USA rämpsvõlakirjade tõttu maha kandma ligi 40 miljardit krooni.