Eesti Advokatuuri hinnangul ei peaks
kiirlaenudega sõdivad poliitikud minema õiguskorra vundamendi kallale.
Aripaev.ee edastab kirja, mille saatis justiitsministeeriumile Eesti Advokatuuri
nimel aseesimees Ain Alvin.
Eesti Advokatuur leiab, et piisab võlaõigusseaduse § 403 lg 3 p 1 ja 2 kehtetuks tunnistamisest, mille tulemusel kiirlaenudele kohaldatakse tarbijakrediidi sätteid. Tsiviilseadustiku üldosa seaduses tehtavad muudatused on üleliigsed ja põhjendamatud.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) parandamine eelnõus sätestatud moel kahjustab oluliselt õiguskindlust, sest tehingute tühisuse risk on tähtajatu. Senine kord on palju loogilisem. Isik, kes pacta sunt servanda põhimõttest kõrvale kaldudes tahab tehingust vabaneda, peab seda ise nõudma. Teatud aja möödudes peaks olema kindlus, et tehing jääb kehtima. Näiteks, kui keegi tahab teisele isikule midagi soodsa hinnaga müüa, siis miks ostjale peab lõputult jääma risk, et äkki müüja pärast väidab, et müüs mingi erakorralise vajaduse tõttu ja tehing on tühine.
Veel põhjendamatum on seda loogikat kohaldada juriidiliste isikute puhul. Teatavasti kiirlaene juriidilistele isikutele üldse ei väljastata, vaid ainult füüsilistele. Kindlasti tuleks sätte kohaldatavust piirata üksnes ja ainult füüsilistele isikutele ning ainult tarbijalepingute kontekstis. TsÜSi parandus on seoses VÕSi muutmisega üleliigne kiirlaenude osas, samas tekitab lõputu hulga probleeme kõikide teiste tehingute jaoks.
TsÜS kui tsiviilõiguse aluspõhimõtteid sisaldav akt peaks olema stabiilne ning kiirlaenude probleemi tõttu ei peaks minema õiguskorra vundamendi kallale.
Seotud lood
Justiitsministeeriumis valminud ja
kooskõlastusringi läbinud seaduse eelnõu kuulutab tehingu heade kommetega
vastuolus olevaks, kui laenuandja kasutab ära laenuvõtja erakorralisi vajadusi,
sõltuvussuhet või kogenematust.
Advokaadibüroo Tark Co, vandeadvokaat
Hannes Vallikivi kommenteeris justiitsministeeriumi seaduse eelnõu, mis kuulutab
tehingu heade kommetega vastuolus olevaks, kui laenuandja kasutab ära laenuvõtja
erakorralisi vajadusi, sõltuvussuhet või kogenematust ja leidis, et see on
peavalu ravimine giljotiiniga.
Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse
nõunik Indrek Niklus ütles aripaev.ee-le, et kiirlaenude vastase seaduse
mõte pole panganduse väljasuretamises, vaid pahatahtlikke laenuandjaid
ohjeldada.
Tallinna Halduskohtus tühistas Rahapesu
andmebüroo ettekirjutuse rahvusvahelisele kiirlaenufirmale Monetti, mis nõudis
klientide tuvastamist silmast silma kohtumisel.
Uue sarja esimene saade!
Elisa Eesti juht Andrus Hiiepuu rõhutab uhiuues sarjas “Juhtides tulevikku”, et suurfirmad liiguvad kestlikkuse suunas ja sellega kujundatakse ümber tööstusharud. Kes pole sellega kaasas, jääb lihtsalt maha.