Eestis leidub üle kümne tapamaja, kus on
lubatud lambaid tappa, ent lihatööstused neid loomi ei taha: nõudlus lambaliha
järele on väike ja hind kalliks aetud.
Kuigi lammaste arv kasvab iga aastaga, ei ole pooltes maakondades ühtegi tunnustatud tapamaja, kus tohib lambaid tappa. Neiski maakondades, kus võimalus justkui oleks, jääb see tihti vaid paberile või võetakse lambaid tapale äärmiselt vähe, kirjutas Maaleht.
Lambakasvatajate sõnul on lammastest lahti saamine läinud eriti raskeks viimasel kolmel-neljal aastal, mil lammaste arv Eestis on pea kahekordistunud.
21aastane Martin-Jorgen Uibo alustas Põlvamaal Valgjärve vallas Abissaare külas lambakasvatusega poolteise aasta eest. Nüüdseks on põhikarjas juba paarsada eesti valgepealist utte, kuid karja kolmekordistada pole mõtet, kuni pole neid kuskil tappa.
"Olukorrast väljapääsu otsides tulime isaga mõttele ise tapamaja püsti panna," räägib noormees. Et seni tundmatu valdkonnaga end kurssi viia, käis Uibo vaatamas teisi tapamaju, tutvus nõuetega. Läinud nädalal sai ta ehitusloa kätte.
Seotud lood
Ärimees Rein Kilgil kasvab Palamuse
lambafarmis 5000 isendit ja igal aastal kasvab kari kaks korda.
Veterinaar- ja toiduamet hoiatab lammaste
ebaseaduslikult riiki toomise eest, kuna Euroopas levib lammaste katarraalne
palavik.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.