Riigikogule esitatud järgmise aasta
riigieelarves on kärbitud põllumeeste täiendavaid otsetoetusi (top-up) 780,7
miljonilt kroonilt 545,4 miljonile kroonile, samas kõik ELi toetused jäävad
alles.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder lubas Eesti riigieelarvest Euroliidu otsetoetustele lisaks makstavate toetuste eest võidelda n-ö viimse veretilgani, ometi tuli tal kaotust tunnistada, kirjutas Maaleht.
"Loomulikult seisin põllumajandusministrina põllumeestele lubatud top-upi eest, aga üldises säästuolukorras tuli meie ministeeriumil teha koguni kaks suurt kärbet - üks oli top-up ja teine meie valitsemisala allasutuste tegevuskulude vähendamine 8%," selgitab Helir-Valdor Seeder Maalehele.
Säästuoludes saime ikkagi päris hea eelarve, nii et põllumeestel pole mingit põhjust meeleheiteks, ütleb Seeder, kelle sõnul jõuavad põllumeheni kõik ELi toetused, samuti riigipoolne kohustuslik kaasfinantseerimine, mis on 460 miljonit krooni.
Seederi kinnitusel on üks kindel - ühekordset poliitilist ikaldustoetust enam ei tule, sest ELi muutunud riigiabireeglite tõttu pole võimalik ikaldustoetust enam maksta. "Nii et see põhjus on pigem juriidiline kui rahaline," väidab minister.
Seotud lood
2009. aasta eelarvet niitev kärpevikat
lõikab halastamatult summasid maha hariduselt, kultuurilt ja
sotsiaalkulutustelt, kuid jätab sisuliselt puutumata põllumajandustoetused ja
muud eurorahaga seotud valdkonnad.
Virumaa põldudelt on õnnestunud kätte saada
vaid väike osa saagist. Kui sadu jätkub, jääb suurem osa vilja koristamata, tulu
saamata ja võlad-liisingud tasumata.
Põllumajandusministeeriumi andmetel on
Eesti keskmised ja suured põllumajandusettevõtted tootlikkuselt üle ELi vanade
liikmesriikide keskmisest.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.