Kas peaks nüüd alustama kohe igapäevateemaga, et kuidas ikka majandusel kehvasti läheb, kuidas peaks kokku hoidma ja millest kõigest loobuma? Pole vist vaja, seda kisa ja lärmi suudavad kõik meediakanalid piisavalt palju tekitada.
Kui vaadata aga postkasti potsatavaid e-kirju, võiks arvata, et majandusel pole sugugi mitte hing paelaga kaelas. Otse vastupidi. Ei möödu päevagi, kui ei saabuks mõnda pressiteadet, et näe see firma või kaupluskett jälle laienes. Või siis kutset mõne uue hoone pidulikule avamisele, nurgakivi panekule jne.
Samuti saabub aeg-ajalt teateid uudistoodete turule tuleku kohta. Raske on neil muidugi pressida ennast juba niigi kitsukesele materjaliturule aga kui ei ürita, siis ei saagi see õnnestuda.
Ja eks ole eestlane ka visa võtma vastu kõiksugu uuendusi ja sisteeme, kui nüüd meenutada Joosep Tootsi sõnu. Ju tasub tsipa skeptiline olla küll toodete ja tehnoloogiate osas, mis pärit tunduvalt soojemast ja kuivemast kliimast kui meie oma.
Aga kui praktikas järele ei proovi, ei saa keegi sobimatuse teooria paikapidavust ka kontrollida. Ainult et kes on see julge, kes seda omal nahal teha tahaks? Ja kui pikk on aeg, mille jooksul saab selgeks, kas majaehituseks kulunud miljonid on tuulde lastud või siis asja ette läinud?
Ühe uudistootena on kodumaised majaehitajad toonud turule eramu, mis tehases koos viimistlusega valmis tehakse, autole tõstetakse ja sulle krundile kätte tuuakse. Saab sellest majatüübist isu täis ja tekib soov millegi uuema järele, saad tehasega kaupa teha, vana neile tagasi müüa ja uue valida. Lihtne nagu autovahetus.
Seotud lood
Miks väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted peaksid panustama rohkem innovatsiooni ja kuidas pank saab siin olla neile abiks, räägitakse värskes Äripäeva raadio saates.