Euroopa suurima autotootja Volkswageni
aktsia on Euroopa parima aktsiana kerkinud sel aastal 87 protsenti, kirjutab
uudisteagentuur Bloomberg.
Samas möödus Volkswagen turuväärtuselt Toyotast ning on nüüd selle näitaja järgi maailma suurim autotootja. Paraku ei ole aktsia hinnatõusu põhjustanud ettevõtte head majandustulemused ning prognoosid (mis on tegelikult üsna head), vaid spekulatiivsed riskifondid, mis olid panustanud aktsia langusele.
Aktsia hinnatõusu põhjused on hinnalanguse panustajatel, kes on pidanud lühikesi positsioone katma, ehk laenuks võetud aktsiate asemel neid ostma. Üheks lumepalli veerema laskjaks oli ilmselt investeerimispank Lehman Brothers, kes oli Volkswageni aktsiaid nn lühikeseks müüjatele välja laenanud.
Londonis asuva analüüsikeskuse Data Exploresi andmetel oli septembris 15 protsenti Volkswageni lihtaktsiatest lühikestes positsioonides, mis tähendab, et aktsiaid spekulandid olid müünud laenatud aktsiaid, et neid hiljem odavamalt tagasi osta ning omanikule tagastada. Kui aga aktsia hind hakkas languse asemel tõusma, pidid spekulandid mingil ajahetkel omi positsioone katma ehk teisisõnu hoopis kallimalt tagasi ostma.
Eile hüppas Volkswageni aktsia hind 5,2 protsenti 292,35 euroni samal ajal kui Euroopa aktsiaturgudel toimus aastakümnete suurim kukkumine. Täna on Volkswageni aktsia hind kerkinud 3,1 protsenti 298,6 euroni.
Seotud lood
Autotootja napsas enda nimele
maailma turuväärtuselt suurima ettevõtte tiitli pärast jätkuvad
erakordset aktsiahinna tõusu.
Aktsia hind sulgus 123,7
protsenti avanemishinnast kõrgemal, millega tõusis 260,48 euro võrra tasemele
471 eurot.
Luksusautode tootja Porsche teatas eile, et
on suurendanud osalust Volkswageni omanikeringis 35,4 protsendini ning omab
sellega de facto kontrolli Euroopa suurima autotootja üle.
Veebilehel Volkswagen2028
esitletakse kolme tulevikuautot, millised võiksid Volkswageni disainerite
arvates 20 aasta pärast tänavail ringi sõita.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.