Kuum: investorite ja tarbijate jalad värisevad

"Me ei suutnud keegi ette näha, et lõpetame selle aasta nullkasvuga või isegi miinusega. Inimesed ostavad 10% hinnakasvu juures koguseliselt umbes 5% vähem ja sellest piisab! Kui meie oma inimesed ostavad vähem, ei saa me loota, et välistarbijad ostavad kogu ülejäänud kauba ära! Tarbijatel on jalad värisema hakanud ja investoritel ka ja ma ütlen, õigesti teevad," rääkis Leev Kuum tänasel Swedbanki korraldatud seminaril.

"Mõõn püsib ja suure tõenäosusega võib öelda, et III kvartalis on majanduskasv negatiivne, isiklikult kutsuksin teid uskuma, et pöördepunkt on järgmise aasta I kvartalis," jätkas Kuum, kuid tõdes samas, et majandusolukord võib minna ka tunduvalt hullemaks.

Laias laastus hindavad septembris küsitletud ettevõtjad ja tarbijad praegust seisu kolme moodi. Ühed arvavad, et majandusel pole häda midagi. Teised süüdistavad majanduse kihva keeramises valitsust ja kolmandad leiavad, et käes on ilus aeg, kus mängitakse jõupositsioone ümber ja tekib võimalus oma positsioone nõrgemate arvel tugevdada.

"Praegu on ettevõtetel kehv olla, kuid mitte võrdsel määral," kommenteeris Kuum viimast seisukohta. Tema sõnul peaksidki ambitsioonikad ettevõtted praegu kas nõrgemaid alla kugistama või turuosa suurendama. "Ettevõtted, kes kohanduvad, peaksid laienema," ütles Kuum ja lisas, et 50% Konjunktuuriinstituudi küsitletud ekspertidest arvab, et kohandumine toimub rahuldavalt.

Samas oli septembris 45% tööstusettevõtetest tellimusi alla tavapärase taseme. "Siililegi on selge, et tööstusettevõtete olukord on kehva. Halvas olukorras ettevõtteid on rohkem kui neid, kellel läheb hästi," kommenteeris Kuum tegelikku olukorda.

Ettevõtluse hiilgeaastatel 2006 ja 2007 pidasid ettevõtjad arengu peamiseks takistuseks tööjõupuudust. "Nõudluse üle ei kaevatud," märkis Kuum. Teadur lisas, et kui müümine on kerge, on tootmise kvaliteet madal. Normaalses olukorras peab nõudlus olema alati väiksem kui pakkumine.

"Praegu on nii, keegi tööjõudu ei taha, andke ainult nõudlust, andke ainult ostjaid," vahendas Kuum küsitletud ettevõtjate seisukohti.

"Ehitus on üks imeharu, nagu Friedmani (Milton Friedman, USA majandusteadlane - toim) raamatus, kus tohutu möll läks lahti, et pliiatseid toota. Kui kõik aga pliiatseid tootsid, läksid hinnad kahe kuuga alla. Eesti ehitajad said poolteist aastat müüa kõrge hinnaga, buum summutati sellega maha," polnud Kuum võrdlustega kitsi, juhtides tähelepanu sellele, et Ameerikas kestis kinnisvarabuum Eestist kaks korda kauem - kolm aastat.

Eestis jõudis aastane tootlus jõudis 13 000 korterini, ehkki reaalne oli müüa vaid 4000-5000 korterit. "Öeldakse, et normaalne on hoida aastast korterite varu, et inimestel oleks valikut. Inimesed tõmmati aga ehitusele ja kes ei tahtnud oma tööjõudu anda, pidi palka tõstma," rääkis Kuum kaasnevast. Tema hinnangul tootsid ehitusettevõtjad kortereid liiga palju ette, mõistmata, et peavad seetõttu mitu aastat tegevusetult istuma.