Aeglustunud majanduskasv ja
pessimistlikumad prognoosid avaldavad mõju ka Tallinna ja Balti riikide
väärtpaberiturgudele, sõnas Nasdaq OMX Tallinna börsi juhatuse esimees Andrus
Alber saadetud kommentaaris.
Käesoleva aasta kolmanda kvartali lõpuks langes NASDAQ OMX Tallinna börsi indeks (OMX Tallinn) 471,39 punktini ning Balti börside üldindeks (Baltic Benchmark) 362,57 punktini. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga on mõlemad indeksid oma väärtuses kaotanud ligi poole.
"Olles osa Euroopa ja maailma majandusest ei ole ka Eesti väärtpaberiturg jäänud puutumata närvilistest aegadest. Just täna on oluline, et inimene mõtleb selgelt läbi oma investeerimise eesmärgi - kui see on pikaajaline, siis ei tasu üle tähtsustada lühiajalisi aktsiaturu kõikumisi. Halvim, mida teha saab, on emotsioonidel põhinevaid otsuseid langetada," märkis Alber.
2008. aasta üheksa kuu jooksul on NASDAQ OMX Tallinna börsil sooritatud kokku 52 189 tehingut 533,87 miljoni euro väärtuses. Käibe alusel vahetasid omanikku enim Norma, Tallinki ja Arco Vara aktsiad, enim tehinguid sooritati Olympic Entertainment Groupi, Baltika ja Tallinki aktsiatega.
Seoses AS Merko Ehitus (kauplemistunnus MKO1T) jagunemisega, muutus ettevõtte ärinimi ASiks Järvevana (JRV1T). 11. augustil noteeriti Tallinna Börsil 17 700 000 uue ASi Merko Ehitus (MRK1T) aktsiat.
Noteerimis- ja Järelevalvekomisjoni otsusel lõpetati 20. septembrist Saku Õlletehase aktsiate noteerimine Tallinna börsi Põhinimekirjas, kuna Carlsberg Estonia Holding OÜ omandas 100% ettevõtte aktsiatest. Saku Õlletehase noteerimise lõpetamise tõttu korrigeeriti kolmandas kvartalis Baltic Benchmark indeksi koosseisu.
NASDAQ OMX Tallinna börsil noteeriti 12. septembril kaks uut võlakirja - 6500 ABC Grupi võlakirja nimiväärtusega 1000 eurot ja 10 310 SEB panga võlakirja nimiväärtusega 10 000 krooni. Baltikumi börsidele lisandus kolm uut liiget: Finasta bank, Skandinaviska Enskilda Banken ning Evli Bank Plc. Liikmete hulgast lahkus Evli Securities.
Baltikumi siseselt on piiriüleste väärtpaberitehingute aktiivsus langenud - Eesti-Läti vaheliste piiriüleste tehingute arv on langenud ligi poole võrra ning Eesti-Leedu vahelisi tehinguid on tehtud ligi veerandi võrra vähem kui eelmise aasta samal perioodil. Käesoleva aasta esimese üheksa kuu jooksul tehti Eesti ja Läti vahel 4 475 ning Eesti ja Leedu vahel 42 817 väärtpaberitehingut.
Eesti Väärtpaberikeskuses registreeritud investeerimisfondide maht oli kolmanda kvartali lõpu seisuga 379 miljonit eurot, millest 79 miljonit moodustasid eraisikute investeeringud. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on eraisikute investeeringud vähenenud ligi kaks korda (2007 III kvartalis 169,8), samas fondidesse investeerinud eraisikute arv oli septembri lõpus võrreldes eelmise aastaga langenud vaid 9%, ulatudes 13 685 inimeseni.
Täiendavate pensionifondide maht võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on jäänud samale tasemele, ulatudes 62,8 miljoni euroni. Liitunute arv jätkab kerges tõusujoones, täiendava kogumispensioniga liitunuid on 48 780. Kohustusliku kogumispensioniga liitunuid oli septembri lõpu seisuga kokku 573 891, kohustusliku kogumispensioni fondide maht oli 800 miljonit eurot.
"Kuu aega on jäänud kogumispensioniga liitumise ja fondi vahetamise avalduste esitamise tähtaja lõpuni sel aastal. Tuletame veelkord meelde, et fondi valikul tuleb kindlasti arvestada fondi investeerimispoliitikat, riskiastet ja võetavaid tasusid ning meeles pidada, et tegemist on pikaajalise investeeringuga," kommenteeris hetkeolukorda pensioniturul Eesti Väärtpaberikeskuse tegevjuht Kristel Vanasaun.
Eesti Väärtpaberikeskuses oli III kvartali lõpu seisuga registreeritud 6 682 ettevõtet, neist 4896 aktsiaseltsi. Osaühingute registreerimine võrreldes 2008 aasta eelmiste kvartalitega on pisut aeglustunud, kolmandas kvartalis registreeris osad registris 94 osaühingut, kokku oli septembri lõpuga keskregistris registreeritud 1786 osaühingut. Eesti Väärtpaberikeskuses registreeritud väärtpaberite väärtus on kokku 7,311 miljardit eurot.
Seotud lood
Viimaste päevade järjest süvenev aktsiate
hinnalangus paneb mõtlema, kas Tallinna börs on suuteline sellest langusest
toibuma ning kas on meil rahvuslikust börsist põhjust rääkida ka viie aasta
pärast. Mina muutun Tallinna börsi tulevikuväljavaadete suhtes üha
pessimistlikumaks.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.