Tali: Balti pangad kriisiga seotud ettevõtetes positsioone ei oma

"Islandi ja Balti majanduse ülesehitus ning finantssektorid ei ole otseselt võrreldavad. Finantssektor on väga suure osatähtsusega Islandi majanduses, samas Baltikumis on finantssektori osakaal märkimisväärselt väiksem," lausus Tali.

"Islandi finantseerimisasutused olid võtnud suuri positsioone ning omandanud osalusi USA finantskriisiga seotud finantsgruppides, samas Baltikumi pangad hetkel finantskriisiga seotud ettevõtetes positsioone ei oma," võrdles Tali Islandi ja Eesti erinevust. "Kui Baltikumi pankade puhul on laenude finantseerimine tulnud peamiselt grupisisestest ressurssidest - Eestis näiteks emapankade rahastamisest, siis Islandi pangad kasvasid peamiselt laenuraha toel. Ka kasutasid Islandi pangad väga agressiivset investeerimispoliitikat, mida ei saa kindlasti öelda pankade kohta Baltikumis," lisas ta.

"Eesti erasektori laenujäägi suhe SKPsse on ca 108%, mis on suhteliselt väike laenukoormus. Islandi erasektori laenukoormus on ca 400% SKPst, mis ületab rohkem kui kahekordselt suure laenukoormusega arenenud riikide (näiteks USA, Taani) taset," lausus Tali.

"On selge, et negatiivsed arengud maailma finantsturgudel mõjutavad teatud määral ka Eestit, kuid senini ei ole need otseselt ohustanud Eesti finantsstabiilsust. Praegu on Eestis tegutsevate krediidiasutuste varade kvaliteet vaatamata finantsturgude ebakindlusele endiselt hea. Hoolimata viivislaenude suurenemisest on Eesti pangad olnud suutelised hoidma suhteliselt head laenuportfellide kvaliteedi ning likviidsuspuhvrid on jätkuvalt piisavad katmaks ka võimalikke suuremaid kahjumeid," märkis Tali ning lisas, et samuti tuleb välja tuua, et Eesti panganduse näitajad on tugevad - kohustusliku reservi määr on 15% ning kapitali adekvaatsuse määr 18%, ületades nõutud 10% piiri märkimisväärselt.

Kuigi lõpuni kaitstud võimalike negatiivsete arengute eest pole Tali sõnul aga ükski riik. "Riigid saavad pakkuda omalt poolt lisatagatisi ning kindlustunnet. Eesti on tõstnud hoiuste tagamise piirmäära 50 000 euroni, et suurendada hoiustajate kindlustunnet ning vajaduse tekkides on riik valmis ka täiendavaid meetmeid kasutusele võtma. Tänasel päeval reaalset vajadust lisameetmeteks aga ei ole," märkis Tali.