• OMX Baltic0,09%271,91
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn0,33%1 732,68
  • OMX Vilnius−0,22%1 064,37
  • S&P 5001,1%6 040,04
  • DOW 300,91%43 297,03
  • Nasdaq 1,35%20 031,13
  • FTSE 1000,42%8 136,99
  • Nikkei 225−0,16%38 976,06
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%103,98
  • OMX Baltic0,09%271,91
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn0,33%1 732,68
  • OMX Vilnius−0,22%1 064,37
  • S&P 5001,1%6 040,04
  • DOW 300,91%43 297,03
  • Nasdaq 1,35%20 031,13
  • FTSE 1000,42%8 136,99
  • Nikkei 225−0,16%38 976,06
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%103,98
  • 14.10.08, 17:34
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Lipstok: Eestis on võrreldes Islandiga olukord vastupidine

Eesti Panga presidendil Andres Lipstokil ja rahandusminister Ivari Padaril oli eile Washingtonis kohtumine IMFi tegevdirektori Dominique Strauss-Kahniga, kus Lipstoki sõnul ei olnud kordagi juttu Eesti sarnasest olukorrast Islandiga.
Kohtumisel tutvustasid Eesti rahandusjuhid majanduse olukorda ning ühiselt arutati maailmamajanduse arengut.
„Kohtumistel IMFis, sh IMFi tegevdirektoriga ei olnud kordagi juttu Eesti võimalikust sarnasusest Islandiga ega taolise finantskriisi ohust. Eestis on selgelt taandumas välisest tasakaalustamatusest tulenevad riskid, näiteks on alanenud kiire laenukasv ja vähenenud jooksevkonto puudujääk. Samuti näitab väliskaubandusbilansi väga kiire kahanemine, et Eesti majanduse sõltuvus väliskapitali jooksvast sissevoolust on oluliselt vähenenud. Eestis on võrreldes Islandiga olukord vastupidine, sest Eesti pangandus on täielikult integreerunud Põhjamaade panganduse üheks osaks ja Eestis tegutsevate pankade stabiilsus on olnud hea nii enne globaalset finantskriisi kui ka praegu,” ütles Lipstok.
„Tuleb veel kord üle korrata, et Islandi viimaste nädalate probleemid ei tulene mitte tema sisemajanduslikest oludest, vaid Islandi pankade ärimudelist, mida nad kasutasid oma kogu Euroopat hõlmavas äritegevuses. Seega, kui rääkida täiendavatest väljakutsetest, mis seisavad meie majanduse ees seoses välisturgude nõrkuse ja finantsturgude probleemidega, siis sellel ei ole mingit loogilist seost Islandi pankade ärimudeli nõrkustega,” kommenteeris Eesti Panga president Andres Lipstok.
Lipstoki sõnul inimestel mingit põhjust raha väljavõtmiseks pangast ei ole. "Inimestel on mõistlik jääda rahulikuks ja käituda tavapäraselt läbimõeldult ning vaadata praegusele olukorrale pikemas perspektiivis – Eesti majanduse põhialused on tugevad ja majandus järgib oma loomulikku tsüklilist kulgu ning jõuab taas kasvurajale," märkis ta.

Seotud lood

Uudised
  • 24.10.08, 10:14
Lipstok: Tegusid on vaja!
Eesti Panga president Andres Lipstok ütles intervjuus Äripäevale, et pöidlakeerutamine tasakaalus eelarvet ja eurot kandikul kätte ei too.
Uudised
  • 14.10.08, 17:17
Briti ajakirjanik: Islandiga võrdlesin Balti riike mina, mitte IMF
Briti ajalehe The Independent ajakirjanik Sean O'Grady tunnistas aripaev.ee-le, et Baltimaade võrdlemine Islandiga oli tema omalooming.
Uudised
  • 14.10.08, 20:43
Tali: Balti pangad kriisiga seotud ettevõtetes positsioone ei oma
Rahandusministeeriumi finantspoliitika asekantsleri Veiko Tali sõnul olid Islandi finantseerimisasutused võtnud suuri positsioone ning omandanud osalusi USA finantskriisiga seotud finantsgruppides, samas Baltikumi pangad hetkel finantskriisiga seotud ettevõtetes positsioone ei oma.
Uudised
  • 14.10.08, 13:26
Briti ajakirjanik: Eestit võib oodata Islandi saatus
Veel teisedki riigid peale Islandi võivad sattuda pankroti ohtu, Eesti, Läti ja Leedu näivad praegu eriti haavatavad, kirjutas Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) juhile Dominique Strauss-Kahnile viidates Briti leht The Independent.
  • ST
Sisuturundus
  • 21.12.24, 16:39
Hea eeskuju: kaitsevägi hävitas eelmise digikoristuse käigus ca 40 terabaiti digiprügi
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele