Optimistlikud islandlased pummeldavad ja laristavad raha

Võimalik, et hea eluga harjunud islandlased ei usu veel, kui raskes olukorras nende riik on. Vaatamata halvale olukorrale üritatakse säilitada positiivset meelt. Valuutavahetuse ja kulla müümisega tegeleva ASi Tavidi tegevjuht Kuno Rääk käis Islandil oma silmaga kaemas, kuidas siis olukord tegelikult on. „Südantlõhestavad artiklid, et islandlased on ahastuses ja varuvad juba toitu – see on täielik jama! Paanikat veel ei ole. Tänavapildis pole midagi muutunud, linn on autosid täis, restoranid on õhtuti inimesi pungil täis – inimesed joovad ja laaberdavad,“ lausus Rääk.

Võimalik, et islandlased ongi äärmiselt rõõmus ja peoaldis rahvas. Võimalik aga, et selle taga on siiski miskit sügavamat.

Islandlased on suluseisus

Tegelikkuses meenutab sealne olukord praegu Räägi sõnul omal ajal Eestis rublaaegset perioodi. Kohalik inimene pangas oma raha valuutaks vahetada ei saa. Välja arvatud erijuhul, sõltuvalt pangast, kuskil 2000 – 5000 Eesti krooni eest. Ja seda ka juhul, kui sel inimesel on pangas arve ja ette näidata lennukipilet, mis tõestab, et plaanitakse sõita välismaale. Siis registreeritakse see inimene ka ära, et ta rohkem raha valuutaks vahetada ei saaks.

Ka arvetel olevat raha ei saa valuutaks vahetada. Kõige mõistmatum asjaolu ühes arenenud riigis on Räägi sõnul see, et keelustatud on ka absoluutselt kõik välismaksed. „Pangaülekanded riigist välja on keelatud. Isegi röövellikud teenused nagu kiirraha siirdamised, Western Union ja MoneyGram, ka need teenused on kinni keeratud,“ märkis Rääk, kelle sõnul on kogu pangandussüsteemis tehtud kõik selleks, et kohalik raha oleks vaid kohapeal tarbimiseks.

Inimesed lihtsalt tarbivadki oma raha ära, sest muud sellega teha pole. „Sealne pangandussüsteem valitseb inimeste üle, sularaha ei kasuta mitte keegi. Kogu elu käib ainult elektroonilisi maksevahendeid kasutades,“ lausus Rääk.

Ettevõtjad Islandi krooni eest suuri diile ei tee

„Uurisin veidi kohapeal, et kui tahaksin näiteks midagi osta, siis kahest autosalongist öeldi mulle, et autode müük on praegu peatunud ja Islandi raha eest müüa ei taheta,“ märkis Rääk. Üldine seisukoht kohalike ärimeeste hulgas on ettevõtte juhi sõnul see, et kuna valitseb teadmatus Islandi krooni tuleviku osas, siis selle eest suuri diile teha ka ei taheta.

Valitseb teadmatus, kuidas sellisest olukorrast üldse välja saab tulla. „Mina võrdleksin seda Vene aja lõpuga Eestis. Sul võib olla käes mingisugune hunnik paberit, reaalselt sa saad sellega kohapeal tarbida, kuid mitte midagi muud teha,“ märkis Rääk.

Kohalikud ettevõtjad on veidi teadmatuses ja need inimesed, kellega Rääk suhtles, tundusid olevat pigem positiivselt meelestatud. „Ettevõtjad usuvad ja loodavad, et nad saavad hakkama,“ lisas ta.

Spekulandid nöörivad kohalikke

Kuna rahakraanid on nö sissepiiratud, ehk raha vahetamine on keelatud, siis eksisteerivad seal üksikud spekulandid, kes kauplevad valuutaga juba hingehinna eest. „Kui mina olin seal, siis pangas maksis 1 euro 150 Islandi krooni, spekulant küsis euro eest aga 250 Islandi krooni,“ märkis Rääk, kelle sõnul inimesed on sunnitud hingehinda maksma, sest muidu ju ei saa.

Valuutaga kauplemine on tavainimese jaoks kinni keeratud. Ühes autosalongis autosid müüva ärimehe sõnul on osadel firmadel, kellel on võlad, eriõigus oma võlad valuutas ikkagi ära maksta.

Põhjamaade suurimaid valuutavahetusfirmasid Forex , mis on tugev just Rootsis ja Taanis, omab müügipunkti ka Islandil. Kuid ka nemad on lõpetanud igasuguse valuuta müügi, ostetakse ainult kokku, kuid ei müüda midagi.

Räägi arvates sõltub kõik nüüd sellest, mis juhtub Islandi panganduse ja riigiga tervikuna. „See on minu isiklik arvamus, mis ei pruugi trükivalgust kannatada, kuid ju nad ikka põhja lähevad ja lõpetavad sellega, et hakkavad jälle kala püüdma. Mis neil muud teha,“ avaldas oma isikliku arvamuse Rääk.

Pigem pole islandlased neid tabanud löögist veel aru saanud, sest pikki aastaid on Island olnud kiiresti arenev ja hea tõusuga riik. „Rahvas on sellega ära harjunud,“ märkis Rääk.