Swedbank Eesti peadirektori Priit Perensi
sõnul on Rootsi valitsuse täna tutvustatud abinõude pakett kindlasti väga
positiivne kogu Rootsi pangandussektori ja ka Rootsi pankade tütarettevõtetele
ning panga klientidele.
"See aitab kaasa finantsturgude olukorra normaliseerumisele ja on seeläbi hea ka meie klientidele," ütles ta aripaev.ee-le.
"Üks paketi oluline osa - pankade 3 kuu kuni 5 aasta pikkuste laenude riiklik garanteerimine väga suures mahus annab kogu turule usaldusesüsti. Arvestades praegust raha- ja kapitaliturgude käitumist, avab antud abinõude pakett Rootsi pankadele parema juurdepääsu adekvaatse pikkusega rahale. Kuna meie pangandussüsteem on omandisuhte kaudu tihedalt seotud Rootsi omaga, annab see kaudselt ka meie pankadele juurdepääsu täiendavale ressursile. Nädala jooksul saame täpsemat infot plaani osade kohta, misjärel otsustame, kas ja milliste välja pakutud plaani osadega Swedbank liitub," lisas ta.
Peadirektor kinnitas, et Eesti riigiasutused teevad tihedat koostööd Rootsi ja teiste Euroopa Liidu riikidega ning on, nagu juba nägime tagatisfondi seaduse muutmise eelnõu kiire heakskiitmisega, valmis vajadusel sekkuma.
Rootsi valitsuse kriisiplaan Rootsi pankade toetamiseks näeb ette laenude garanteerimist kuni 1,500 triljoni Rootsi krooni ulatuses. Lisaks loob valitsus stabiilsusfondi hätta sattunud pankade päästmiseks, vahendab Rootsi majanduslehe Dagens Industri võrguportaal.
Seotud lood
Eesti tervitab Rootsi samme pankade
finantsstabiilsuse tagamisel ja rahandusminister Ivari Padar leiab, et kuna
Eesti pangad kuuluvad Rootsi pankadele, siis see kasvatab kindlustunnet ka
siin.
Kommenteerides Rootsi valitsuse täna
avalikustatud plaani finantsturgude stabiilsuse tagamiseks, ütles Danske Banki
vanemanalüütik Lars Christensen, et see on Balti riikidele hea uudis.
Eksühispankur Mart Altvee sõnul rahustavad
Rootsi valitsuse finantssüsteemi tagamiseks jagatud 1,5 triljonit eestlasi ja ka
partnerpankade süda on rahulikum.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.