Pool rehkendust kah asi

Soov meelitada Eestisse kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu on pannud ettevõtjad mõtlema sotsiaalmaksule ülempiiri kehtestamisest. Räägitud on piiri tõmbamisest 250 000 kroonise aastapalga juurde.

Põhiline takistus ülempiiri tõmbamisel tundub olevat kartus, et riigieelarvesse jääb laekumata ligi 2,1 miljardit krooni sotsiaalmaksutulu.

Tegelikult on eesmärki meelitada Eestisse kõrgkvalifitseeritud tööjõudu sotsiaalmaksule ülempiiri kehtestamisega võimalik ellu viia ka maksulaekumisi ohustamata.

Selleks ei tuleks lage kehtestada automaatselt kõigile Eestis töötavatele spetsialistidele, vaid alustuseks ainult neile, keda kohalikult tööjõuturult ei leia. Olemasolevad maksulaekumised ei väheneks, kuid kohalemeelitatud tööjõud annaks uue aluse maksulaekumiste kasvule.

Kõrgkvalifitseeritud tööjõu ligimeelitamise eesmärgil tööjõumaksudele ülempiiri kehtestamine ei ole rahvusvahelises praktikas sugugi harvaesinev nähtus, mistõttu kasulikke, kuid samas erinevaid eeskujusid võib leida paljudest Euroopa Liidu riikidest. On riike, kes vabastavad näiteks olulise osa tippspetsialistide palgast maksust (näiteks 30 protsenti palgast Hollandis ning 25 protsenti Rootsis), kuid ka neid, kes rakendavad tippspetsialistidele madalamat maksumäära võrreldes kohalike maksumaksjatega (Taani, Malta).

Belgia ja Hispaania maksustavad tippspetsialiste mitteresidentidele kohalduvate maksureeglite kohaselt isegi siis, kui nood on tegelikult residendid - tulemuseks täielik maksuvabastus väljastpoolt riiki saadud tulude osas. Lisaks lubavad näiteks Belgia ning Prantsusmaa tööandjal katta teatud ulatuses tippspetsialisti kulusid maksuvabalt. Kõigi nende maksusoodustuste rakendumise eeltingimuseks on, et tippspetsialist või teadur on palgatud välisriigist ning tal on kogemusi, mida kohalikult tööjõuturult on keeruline või võimatu leida.

Soodustus antakse tavaliselt tähtajaliselt 3 kuni 10 aastani. Taanis lisandub näiteks ka nõue, et maksusoodustuse saamiseks peab tippspetsialisti (välja arvatud teaduri) kuupalk olema vähemalt 61 700 Taani krooni (129 000 Eesti krooni).

Minimaalne palganõue ja soodustuse tähtajalisus aitavad kaasa sellele, et need inimesed ei jääks koormaks kohalikule sotsiaalkindlustussüsteemile.

Reeglina on nad piisavalt tasustatud, et hoolitseda ise oma pensioni- ja ravikindlustuse eest ning selle vajamise ajaks on nad töösuhte lühiajalisuse tõttu riigist tavaliselt juba lahkunud.

Kui aga kardame mitte maksulaekumiste vähenemist, vaid seda, et väliskodanikud võtavad kohalikelt töö ning leiva, võib eeskuju võtta Šveitsist. Šveitsis on loodud oluline maksusoodustus rahaliselt varakatele isikutele (aasta sissetulek peaks algama umbes 250 000 Šveitsi frangist ehk 2,5 miljonist Eesti kroonist), kus maksukohustuse arvestamine ei põhine mitte isiku tuludel, vaid kuludel.

Erinevalt eeltoodud riikidest eeldatakse Šveitsis, et sellised isikud võivad küll tegeleda oma vara investeerimisega, kuid mitte töötamisega kohalikult tööjõuturul.

Siit ettepanek otsustajatele. Alustada võiks tööjõumaksudele ülempiiri kehtestamisest välisriigist palgatud tippspetsialistidele, keda kohalikult tööjõuturult ei ole võimalik või on raske leida ning majandusolukorra paranedes laiendada ülempiiri võimalusel ka kohalikele tippspetsialistidele, hoidmaks neid Eestist lahkumast.