Kohus arutab taas n-ö telefoniõiguse seaduslikkust

Estami ja siseministeeriumi konflikt sai alguse 2006. aasta mais, mil Estam riigilipuga Tõnismäel seisnud pronkssõduri juurde meelt avaldama läks. Estam sisenes toona politseilindiga piiratud alasse, mispeale olukord teravaks muutus. Politsei keelu eiramine tipnes Estamile väärteomenetluse ja trahviga.

Samas kaebas Estam kohtusse Kalle Laaneti suusõnalise avalduse, mis vaid päev varem Tõnismäel peetavatele avalikele koosolekutele tähtajatu keelu kehtestas.

Tallinna halduskohus jättis Estami kaebuse rahuldamata, kuid ringkonnakohus tühistas kohtuotsuse ning saatis asja uuele ringile. Estami kaebus tuleb seekord arutusele Pärnu kohtumajas.

""Telefoniõiguse" alusel ei saa keelata meeleavaldust üheski Eesti nurgas," selgitas Estam kohtuvaidluse tagamaid. "Väidan, et seni kaua kui eriolukorda pole välja kuulutatud, puudub siseministril õiguslik alus põhiõiguste piiramiseks," lisas ta.

Estam märkis, et ta käib kohut soovist vältida tulevikus n-ö telefoniõiguse kasutamist. Ta põhjendas: "Kui Tallinna halduskohus peaks mu kaebuse rahuldama, on see märguanne praegusele ja tulevastele siseministritele, et neil puudub ainuisikuline õigus kuulutada meeleavaldustele välja moratooriume."

"Igasuguste profülaktiliste meetmetega tuleb olla väga ettevaatlik, üheksa korda mõõta ja üks kord lõigata," ütles Estam kavandatavate seadusemuudatuse kohta, mille jõustumisel võidakse riigijuhtidele ebamugavate meeleavalduste organiseerijad kuni kaheksaks aastaks vangi pista.

Siseministeeriumi õigusosakonna juhataja Rain Sannik ütles, et kavandatavad seadusemuudatused ei puutu Estami ja ministeeriumi vaidluses asjasse, kuna seadused ei oma tagasiulatuvat mõju. Teiseks muutub karistusseadustik, Estam leiab aga, et riik on tema õigusi rikkunud või vabadusi piiranud. "See viitab kahele täiesti erinevale lähenemisele," kommenteeris Sannik.