Justiitsminister Rein Lang saatis suurele
kooskõlastusringile karistusseadustiku muutmise eelnõu, mille eesmärgiks on
riigireeturid kuni eluks ajaks vangi pista.
Kui seadusemuudatus jõustub, pannakse riigireeturid istuma vähemalt kuueks aastaks. Riigireeturi vangistus võib aga olla ka eluaegne, sest paljud teised riigid juba teevad oma kodanikega niimoodi, põhjendab eelnõu seletuskiri.
Eluaegne vangistus on ohtliku riigireeturi palgaks nii Prantsusmaal, Soomes, Taanis, Inglismaal, Kanadas, Iirimaal, Uus-Meremaal ja Austraalias. Ka Ameerika Ühendriikides võidakse riigireetur eluks ajaks vangi panna.
Inglismaa ja Ameerika Ühendriigid määravad samas riigireeturi raskeimaks karistuseks surmanuhtluse.
Venelased panevad riigireeturid trellide taha 12–20 aastaks. Eluaegset vangistust ega surmanuhtlust sealne kriminaalkoodeks riigireetmise eest määrata ei võimalda.
Massirahutustele kihutamine võib seejuures toimuda mis tahes viisil: trükiste levitamisega, suusõnaliselt, helikandjal, avalikul üritusel, veebis vms. Ohtlik pole mitte üksnes suurte rahvahulkade avalik üleskihutamine, vaid ka salajane, kuid süstemaatiline ja kaalutletud kihutustöö, selgitab justiitsministeerium seaduse seletuskirjas.
Rüüstamisele, lõhkumisele, süütamisele või muule sellisele õhutamise eest saadab Eesti riik tulevikus kolmeks kuni kaheksaks aastaks trellide taha.
Tähelepanuväärne on, et riigireetmise ja massirahutuse organiseerimise eest saab inimesi süüdi mõista ka siis, kui riik mingit tegelikku kahju ei saanud.
Millal seadusemuudatused jõustuvad, pole kooskõlastusele saadetud dokumentides märgitud. Küll on öeldus, et Eesti riigile peaksid ustavad olema nii Eesti kodanikud kui ka välismaalased ja kodakondsuseta inimesed.
Riigireetmine on tegevus, mis kutsub üles Eesti vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele.
Seotud lood
E-õigusesse lisatud dokumentidest selgub,
et justiitsminister Rein Langi eestvõttel sündinud kiirlaenuseaduse eelnõu
pöörab pea peale ka teised lepingulised suhted ning see oligi seaduselooja
eesmärk.
Kord edev jutupaunik, siis tagasihoidlik
sportlane, kord paranoiline politseiametnik, teisalt riigi poolt tunnustatud
professionaal - erinevaid arvamusi riigireetmises kahtlustatava Herman Simmi
kohta on nii palju, et jääb mulje, justkui ei teakski keegi tema tõelist
palet.
Justiitsminister Rein Langi eelmisel
nädalal õhku visatud lause, et kohtuistungid kuulutatakse kinniseks ebapädeva
meedia tõttu, ei vasta tõele. Kohtunike väitel on enamasti põhjuseks riigi- või
ärisaladuse ja eraelu kaitsmine.
Möödunud nädalast on kooskõlastusringil
kaitseväe põhimäärus, mis loovutab kaitseväe sisese julgeolekukontrolli
kaitsepolitseiametile.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.