• OMX Baltic−0,44%271,72
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,27%1 729,95
  • OMX Vilnius0,15%1 065,41
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 1000,26%8 106,03
  • Nikkei 2251,19%39 161,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%103,95
  • OMX Baltic−0,44%271,72
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,27%1 729,95
  • OMX Vilnius0,15%1 065,41
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 1000,26%8 106,03
  • Nikkei 2251,19%39 161,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%103,95
  • 31.10.08, 14:33
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Lang tahab riigireeturid eluks ajaks vangi pista

Justiitsminister Rein Lang saatis suurele kooskõlastusringile karistusseadustiku muutmise eelnõu, mille eesmärgiks on riigireeturid kuni eluks ajaks vangi pista.
Kui seadusemuudatus jõustub, pannakse riigireeturid istuma vähemalt kuueks aastaks. Riigireeturi vangistus võib aga olla ka eluaegne, sest paljud teised riigid juba teevad oma kodanikega niimoodi, põhjendab eelnõu seletuskiri.
Eluaegne vangistus on ohtliku riigireeturi palgaks nii Prantsusmaal, Soomes, Taanis, Inglismaal, Kanadas, Iirimaal, Uus-Meremaal ja Austraalias. Ka Ameerika Ühendriikides võidakse riigireetur eluks ajaks vangi panna.
Inglismaa ja Ameerika Ühendriigid määravad samas riigireeturi raskeimaks karistuseks surmanuhtluse.
Venelased panevad riigireeturid trellide taha 12–20 aastaks. Eluaegset vangistust ega surmanuhtlust sealne kriminaalkoodeks riigireetmise eest määrata ei võimalda.
Massirahutustele kihutamine võib seejuures toimuda mis tahes viisil: trükiste levitamisega, suusõnaliselt, helikandjal, avalikul üritusel, veebis vms. Ohtlik pole mitte üksnes suurte rahvahulkade avalik üleskihutamine, vaid ka salajane, kuid süstemaatiline ja kaalutletud kihutustöö, selgitab justiitsministeerium seaduse seletuskirjas.
Rüüstamisele, lõhkumisele, süütamisele või muule sellisele õhutamise eest saadab Eesti riik tulevikus kolmeks kuni kaheksaks aastaks trellide taha.
Tähelepanuväärne on, et riigireetmise ja massirahutuse organiseerimise eest saab inimesi süüdi mõista ka siis, kui riik mingit tegelikku kahju ei saanud.
Millal seadusemuudatused jõustuvad, pole kooskõlastusele saadetud dokumentides märgitud. Küll on öeldus, et Eesti riigile peaksid ustavad olema nii Eesti kodanikud kui ka välismaalased ja kodakondsuseta inimesed.
Riigireetmine on tegevus, mis kutsub üles Eesti vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele.

Seotud lood

Uudised
  • 09.10.08, 20:07
Lang lööb kiirlaenuseadusega võlausaldajate jalad alt
E-õigusesse lisatud dokumentidest selgub, et justiitsminister Rein Langi eestvõttel sündinud kiirlaenuseaduse eelnõu pöörab pea peale ka teised lepingulised suhted ning see oligi seaduselooja eesmärk.
Uudised
  • 26.09.08, 09:06
Herman Simm - mitme näoga mees
Kord edev jutupaunik, siis tagasihoidlik sportlane, kord paranoiline politseiametnik, teisalt riigi poolt tunnustatud professionaal - erinevaid arvamusi riigireetmises kahtlustatava Herman Simmi kohta on nii palju, et jääb mulje, justkui ei teakski keegi tema tõelist palet.
Uudised
  • 03.11.08, 08:03
Langi väide kohtunike meediahirmust ei vasta tõele
Justiitsminister Rein Langi eelmisel nädalal õhku visatud lause, et kohtuistungid kuulutatakse kinniseks ebapädeva meedia tõttu, ei vasta tõele. Kohtunike väitel on enamasti põhjuseks riigi- või ärisaladuse ja eraelu kaitsmine.
Uudised
  • 03.11.08, 12:24
Kapo võtab kontrolli kaitseväe üle
Möödunud nädalast on kooskõlastusringil kaitseväe põhimäärus, mis loovutab kaitseväe sisese julgeolekukontrolli kaitsepolitseiametile.
  • ST
Sisuturundus
  • 21.12.24, 16:39
Hea eeskuju: kaitsevägi hävitas eelmise digikoristuse käigus ca 40 terabaiti digiprügi
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele