24aastane mustanahaline Sonija
Parson räägib Äripäevale, et talle on äärmiselt oluline, et
presidendiks saaks mustanahaline. "Kes üteb, et rass pole oluline, see valetab,"
nendib Parson.
Küsimusele, kelle poolt ta hääletaks juhul, kui mustanahaline kandidaat oleks talle tõeliselt vastumeelne isik, vastab Parson, et siis peaks ta ikka väga-väga tõsiselt järgi mõtlema.
Parson tunneb, et demokraatide kandidaat Barack Obama suudab aga ka rassist olenemata paremini mõista tema enda läbielatud raskusi: neiu on pärit väga vaesest üksikema perest. Ämmaemandana töötav Parson sai küll hea keskkooli- ja kolledžihariduse, kuid ülikooli jäi tal majanduslikel põhjustel minemata. "Ka Obama on pärit tavalisest üksikema perest, kuid ometi sai ta minna Harvardi ülikooli. Tema teab, kui tähtis on anda võimalikult paljudele juurdepääs kõrgharidusele," nendib Parson.
Teiseks oluliseks teemaks on Parsoni jaoks tervishoiSonija Parson (24) on juba andnud oma hääle Barack Obamale, esimesele mustanahalisele presidendikandidaadile USA ajaloos d. Tal endal ei ole näiteks tervisekindlustust, sest suur osa tema tööst on vabatahtlik töö, ning ta usub, et tervishoid peaks olema kättesaadav kõigile nagu Euroopas. Parson on Euroopas käinud - ta oli kuu aega Viinis ÜRO juures USA noorte esindaja.
Parson mainib aga positiivsena ka Obama oskust rahamogulitega suhelda. Ta rõhutab, et Obama ei taha mitte rikastelt raha ära võtta ja laiali jagada, nagu vastasleer väidab, vaid anda selle asemel kõikidele võrdsed võimalused ise raha teenida.
Siin Kapitooliumi linnaosa valimisjaoskonnas on Parson täna sellepärast, et ta on toonud oma tädi käekõrval valima. Ise on ta juba oma hääle andnud. "Näe, mul on kleeps ka rinnas, mis näitab, et olen juba valinud!" näitab ta uhkelt.
Parson, kes töötab ka 7-14aastaste tüdrukute gruppidega, et neile kodaniku- ja seksuaalharidust anda, viis oma tüdrukute seas läbi nn valimiskoolituse. Koolituse lõpus said tüdrukud mänguvalimiste käigus hääletada: vabariiklaste kandidaat John McCain ei saanud mitte ühtegi häält.