Keskerakondlasest majandusteadlase Heido
Vitsuri sõnul on IRLi ettepanek rahandusministrile rasketel aegadel
eelarvekulude kontrollimiseks suuremad volitused anda äraunustatud vana
praktika.
„Ma olen aastaid tagasi näinud ka selliseid eelarveid, mis tehti just samal põhjusel kvartaalse jaotusega, nii et kogu raha ei saanudki korraga mängu panna, kui seda ei oldud kooskõlastatud rahandusministeeriumiga,“ meenutas Vitsur vanu raskeid teise Eesti vabariigi algusaegu. Töötas edukalt, aga siis oli ka teine aeg, ütles Vitsur.
Kulutuste osadeks jagamist rakendati näiteks 90ndate lõpus ning rahandusministeerium on mitmetel juhtudel rahasid nii kinni pidanud ja ka täies ulatuses raha üle kandmise asemel seda jupi kaupa teinud. „Nii on toimitud kogu aeg, kui on raske olnud,“ ütles Vitsur.Problemaatiliseks võib see tema hinnangul osutuda teatud suuremate investeerimisprojektide puhul, sest lepinguid sõlmitakse ja nende eest tasutakse vastavalt lepingu sisule ning kui projekti rahastamine on juba eelarvesse sisse kirjutatud, võib sellele piduri tõmbamine keeruliseks osutuda. „Aga kui näiteks negatiivset lisaeelarvet menetletakse, on tõesti praktiline eelarvest väljamakseid mitte teha, sest kui raha pole, siis seda lihtsalt pole,“ möönis Vitsur.„Viimastel aastatel on raha laekunud ülearu palju ning on rohkem kulutamise ja positiivsete lisaeelarvetega ametis oldud. Nii et tegelikult on see IRLi ettepanek äraunustatud vana,“ märkis Vitsur.IRLi esimees Mart Laari tegi eile koalitsiooninõukogus ettepaneku täiendada eelarveseadust kahe punktiga, mille eesmärgiks on fikseerida 2009. aasta riigieelarve defitsiidi lagi, et eelarvemiinus ei paisuks suuremaks Maastrichti 3protsendilisest defitsiidikriteeriumist, mis võib saada takistuseks liitumisel euroga.
Seotud lood
Riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni
esimehe Eiki Nestori hinnangul on Mart Laari suu läbi esitatud ettepanekud
riigieelarve kulude üle valvamisel rahandusminister Ivari Padarile suurem voli
anda IRLi meisterlik PR-aktsioon.
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.